Turismifirmad nõuavad aru: kas riik üldse suhtub lennuühenduste olemasolusse tõsiselt?

 (51)
Nordica: riik ei saa meilt nõuda kahjumlikku tegevust!
Turismifirmad nõuavad aru: kas riik üldse suhtub lennuühenduste olemasolusse tõsiselt?
Foto: Irina Mägi

Homme kohtuvad turismifirmade liit ning hotellide ja restoranide liit majandusministeeriumi kantsleri ja ametnikega, et arutada tekkinud olukorda, kus lennuühendused Eestist aina hõrenevad.

Turismifirmade liidu president Merike Hallik ütles Ärilehele, et homne kohtumine majandusministeeriumis on küll korraline ja tavapärane, ent seekord keskendutakse lennuühenduste probleemile.

Kuna Nordica teatas mõnepäevase vahega, et uuest aastast suletakse kolm kahjumlikku liini (Oslo, Peterburg ja Amsterdam) ning seejärel avaldati ka suvegraafik, mis oli tunduvalt hõredam mullusest (ära jäävad nii Berliini kui Hamburgi otseliin, ka Rijeka).

Turismifirmade liit ning hotellide ja restoranide liit kohtuvad majandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa ja teiste ametnikega, et rääkida lennuühenduste murest ning rõhutada - riik peab teemasse tõsisemalt suhtuma. "Jah, meil on suur mure. Kui meil juba on Eesti lennufirma, millel on baas siin, olgu see siis Nordica või ükskõik mis nime ta kannab, siis peaks see pakkuma ka turvatunnet, et lennud toimuvad. Et Eestist säiliksid ühendused. Kui meil on oma riiklik lennufirma, siis ei peaks me lootma ainult n-ö külalisesinejatele," rääkis Merike Hallik. "Me räägime sellest, et riik peaks mõtlema, mis see kaasa toob, kui meil ühel päeval ühendusi pole - Eestis sõltub otseselt või kaudselt ligi 100 000 inimese töökoht turisminduse käekäigust."

Hallik rõhutas, et liidu kohtumise mõte ei ole esitada mingeid ultimaatumeid, aga see, kuidas Nordica lendude kokkutõmbamist kommunikeeriti, tegi turismiinimesed murelikuks. "Ühelegi ettevõttele ei tule kasuks kui halbu uudiseid antakse piltlikult iga kahe päeva tagant. Ütleme nii, et kõik kokkutõmbamised on Eesti reisijate huve kahjustavad ja reisimine on omakorda suuresti seotud just lennunduse ja selle toimimisega."

Nordica: riik ei saa sundida meid ebamõistlikke otsuseid tegema

Nordica tegevjuht Hannes Saarpuu tõdes aga taaskord, et ta ei jaga liidu muret lennuühenduste vähenemise pärast ja ettevõte - olgu ta riigile kuuluv või mitte - ei saa teha majanduslikult ebamõistlikke otsuseid. "Kas Eesti lenuühenduste pilt tervikuna meie muudatuste pärast muutub? Ei muutu. Tallinna lennujaam on öelnud, et ka järgmisel aastal on oodata reisijate arvu kasvu, sest jah, lennundusturul üldisemalt on liigkiire kasv ja ülisuur konkurents, mis viib hinnad paljudel liinidel ebamõistlikult madalaks. See tähendab küll täiendavaid reisijaid, aga meie ettevõttena ei saa lähtuda sellest, et opereerime kahjumlikult. Keegi meile seda vahe ju kinni ei maksa."

Saarpuu sõnul peaksid turismifirmad olema mures siis, kui riiklik firma teeb majanduslikult ebamõistlikke otsuseid. "Mis siis edasi saab? Kui öeldakse, et sellest hoolimata tuleb jätkata, siis selleks peab tulema kuskilt kate. Kui meie tegevus turismifirmade äri nii palju mõjutab, siis pangu kokku MTÜ ja telligu meilt liine. Me oleme nõus tellimuslende väga hea meelega täitma!"

Saarpuu rõhutas, et ka riik omanikuna ei saa anda Nordicale suunist teha otsuseid, mis lõpuks viivad ettevõtte kriisi.

Ta tõi näite Vilniuse lennujaamast, kus riik tellibki otselende Euroopa linnadesse. Alles hiljuti oli hange näiteks Vilnius-Londoni liinile, kus hankesse oli ka sisse kirjutatud, et riik maksab vajadusel kinni liini opereerimisel tekkiva kahjumi. "See on üks mudel, kuidas lennuliine luua," rääkis Saarpuu.