„Kaldume pigem arvama, et täiendavalt ühe kuu võrra pikendatav meede reisisektori tööandjatele olulist abi ei anna. Vaadates võimalikke piiride avanemise ja reisituru taastumise prognoose, ei ole töötukassa toe pikendamine ühe kuu võrra eriliseks motivaatoriks töökohtade hoidmiseks," selgitas ta.

Lugus rääkis, et reisiettevõtete jaoks oleks kõige suuremaks abiks võimalus oma tööd jätkata, kuid kuna see võimalik pole, siis sõltub kogu sektor toetustest. „Reisisektori jaoks on kõige suuremaks varaks, aga ka kõige suuremaks kuluks spetsialistid, töötajad. Seepärast vajatakse enim tuge just töötajate hoidmiseks," lausus ta.

ETFL pöördus eelmisel nädalal eriolukorra juhi peaminister Jüri Ratase poole palvega pikendada töötukassa meedet.

„Esmane töötukassa abimeede on suuremad koondamised paar kuud edasi lükanud. Aprilli lõpuks oli hinnanguliselt koondatud 12-15 protsenti reisiettevõtete senistest töötajatest. Enamuses ettevõtetes viidi töötajad alates aprillist 0,5-0,6 koormusele/töötasule. Sel nädalal avanenud EAS-i turismimeetmest saab lühiajalist abi umbes neljandik reisiettevõtetest, mis aitab täiendavalt mõne kuu jooksul hoida tööl hinnanguliselt umbes 400 spetsialisti. Kui täiendavaid meetmeid ei tule, prognoosime hiljemalt suve lõpuks uut koondamiste lainet, sel korral üle 50 protsendi töötajatest," ütles Lugus.

Turismifirmade liidu juht lisas, et tänaste teadmiste juures võimalikust turu taastumisest on täiendav meede töökohtade hoidmiseks vajalik vähemalt 12 kuu jooksul peale eriolukorra lõppu. Meede peaks Luguse sõnul olema kättesaadav ettevõtetele, mille käive on langenud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähemalt 70 protsenti ning kvartaalselt pikenev.

Turismifirmade liit näeb reaalselt töökohti säilitava meetmena ka töölepinguseaduse paragrahv 37 lõige 1 tähtaja pikendamist kuni 6-kuulisele perioodile kriisis kriitiliselt kannatada saanud sektoritele, sealhulgas turismisektorile.

Hotellide ja restoranide liidu juht: töötukassa meetme jätkumine on sektori inimestele ülioluline

Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp rõõmustas, et töötukassa teeb ettepaneku hüvitada ka juuni töötasud.

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt muutub tingimus, et ettevõtte käive või tulu peab olema vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50 protsenti.

„Eelmisel nädalal saime koos osade EHRLi juhatuse liikmetega minister Tanel Kiigega kokku ja ütlesime, et töötukassa meetme jätkumine on sektori inimestele ülioluline. Meie ettepanek oli alguses peale, et 30 protsenti käibelangust on liiga vähe. Oleme kaks kuud elanud olukorras, kus on 100 protsenti langust," sõnas ta.

EHRLi juhi sõnul on arusaadav, et riigil pole raha lõputult, seega igasugune abi on teretulnud. Samas märkis ta, et sektor vaja tuge aasta lõpuni.

Käpp nimetas Baltikumi piiride avamist positiivseks, kuid pole väga optimistlik Eesti siseturismi osas. Ta sõnas, et kuigi viimastel aastatel on siseturism kasvanud, siis ei suudaks see praegust langust kompenseerida. „Majanduslangus on päris tugev ja raha reisimiseks ning puhkamiseks on võib olla vähem," rääkis ta. „Võib-olla juuliks on Soome piir lahti, mis on ülioluline."

Töötukassa teatas täna, et teeb valitsusele ettepaneku hüvitada raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele ka juunikuu töötasud. Sellega kehtestataks aga ka uued tingimused, mille kohaselt peab ettevõtte käive või tulu olema vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:

  • vähemalt 50 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda;
  • vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.


Töötukassa hüvitab juunis töölepinguga töötajale 50% tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutos ja mitte vähem kui on alampalk. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

Pikeneb ka aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale.

Nõukogu tegi ka ettepaneku, et juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud. Juunikuu töötasu hüvitamist saab taotleda ainult nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020.

Juunis saavad taotleda toetust ka need, kes on aprillist juunini hüvitist saanud. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel. Lõpliku otsuse töötasuhüvitise meetme muutmise kohta langetab Vabariigi Valitsus.