Majandus- ja taristuministri uue reisipiiranguid leevendama pidanud käskkirja järgi jäävad sõltumata nakkuskordajast Tallinnast avatuks vaid Frankfurdi, Helsingi, Kopenhaageni, Londoni, Riia ja Varssavi lennuliinid. Kõik muud otselennud teistesse sihtkohtadesse on keelatud kui nakkuskordaja ei ole alla kehtestatud normi. Reisiettevõtete jaoks tähendab käskkiri hoopis piirangute karmistumist.

ETFLi hinnangul on tegemist ebaefektiivse ülereguleerimisega ning vastamata on jäänud küsimus, mis põhjendusel tuleb eelistada lendu ühest lennujaamast teisele, kui nakkuskordaja on selles riigis ja piirkonnas sama. Seetõttu palus liit hinnata õiguskantsleril käskkirja vastavust seadustele, sealhulgas põhiseadusele.

„See on järjekordne põhjendamatu majanduslik hoop reisiettevõtetele, kes korraldavad otselende erinevatesse puhkusesihtkohtadesse või teistesse lennujaamadesse ning on sunnitud nüüd kas reisid ära jätma või leidma inimestele pikema, kallima ja keerulisema võimaluse jõuda sihtkohta. Näiteks Eestist otse Türki puhkusele lennata enam ei tohi, aga Saksamaa kaudu ikka võib," selgitas Eesti Turismifirmade Liidu president Tiit Pruuli.

„Viiruse leviku piiramiseks Eestis on need meetmed ebaproportsionaalsed ning luuakse põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine - mingisugust suuremat kaitset need reeglid ei tooda, sest kel vaja, saab eelmainitud linnade ja riikide kaudu ikka siseneda või väljuda, kuid nakatumisrisk on kindlasti kõrgem," lisas Pruuli.

Pruuli sõnul on viimastel kuudel meditsiini ja lennunduse valdkonna erialaeksperdid juhtinud korduvalt ministrite ja valitsuse tähelepanu faktidele, et nakatumisoht otselendudel on kordades väiksem kui ümberistumistega lendudel. Uuringud näitavad selgelt, et pikemal lennuteekonnal ja ümberistumistel on inimkontaktide arv suurem.

"Ekspertide antud sisendit on valitsusasutused kindlameelselt ignoreerinud ning kõne all olev käskkiri on näide riigivõimu omavolist. Seetõttu kaalume käskkirja vaidlustamist ka kohtus," ütles Pruuli.

ETFLi sõnul tuleb meetmete loomisel igakordselt kaaluda ja põhjendada, kas ja kuidas on rakendatav õiguste ja vabaduste piiramine demokraatlikus ühiskonnas vajalik arvestades erinevaid põhiseaduslikke väärtusi ning rakendatavad meetmed peavad olema alati proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.