Turismifirmade liit taotleb suveaega
Et vastavalt valitsuse otsusele ei kehtestatud Eestis sel aastal suveaega, erines aeg Eestis suvekuudel samas ajavöötmes olevatest naaberriikidest (Läti ja Soome), mis tekitas olulisi ebamugavusi paljudele laeva- ja lennureisijatele ning lisakulutusi laeva- ja lennufirmadele, tõdeb turismifirmade liit oma pöördumises.
"Suveajale üleminekust loobumine oli meie arvates ebamugav ka paljudele Eesti elanikele. Seda tõendavad mitmed Eesti ajakirjanduses avaldatud artiklid, erakordselt kõrge toetajate arv ideele tulevast aastast taas üle minna suveajale valitsuse uues portaalis TOM ja ka isiklikud kogemused," lisatakse samas.
Pöördujate sõnul jätkab Euroopa Liit ka tulevikus üleminekut suveajale ning seetõttu teevad pöördumise koostajad ettepaneku minna Eestis 2002. aasta kevadest taas suveajale.
"Enamus sõidugraafikuid koostatakse ja esitatakse pool aastat varem. Meie välispartnerid ei mõista, miks senini puudub selgus, milline saab olema kellaaeg Eestis vähem kui nelja kuu pärast. Selline ebamäärasus on juba praegu väga halvasti mõjunud Eesti mainele," öeldakse pöördumises.
Turismifirmade liit pooldab selle probleemi kõiki tahke analüüsiva komisjoni või ümarlaua kokkukutsumist kiiremas korras ning loodab valitsuse toetusele ja kiirele lahendusele, kuna selgusetus takistab oluliselt laevanduse, lennunduse ja turismitööstuse teiste ettevõtete tuleva aasta plaanide tegemist. "Otsused, mis puudutavad 2002.aasta kevadet, tuleb vastu võtta hiljemalt 2001.aasta detsembris," tõdevad pöördumise koostajad.
Lisaks Eesti Turismifirmade Liidule kirjutasid pöördumisele alla Hansatee, Tallinna Sadama, Silja Line`i, Eckerö Line`i, Nordic Jet Line`i, Tallinna Lennujaama, Estonian Airi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Mootor Reisi ASi (Eurolines) esindajad.
Koalitsiooni valupunktidega tegeleva töörühma liige ja Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles novembri lõpul ETAle, et 2002. aastal on praktiliselt võimatu kella keerata.
Atoneni sõnul on näiteks kalendridki trükitud ja neil kellaajad peal. "Seda tuleb teha vähemalt pooleaastase etteteatamisega," lisas ta.
Võimuliidu poliitikud ei taha enam kellakeeramise üle vaielda. Atonen on öelnud, et ükskõik, kuidas ka ei talitataks, on suur osa elanikkonnast ikka vastu.
Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel on öenud, et kellanihutamise küsimusega ei peaks enam edasi tegelema. "Kui üks otsus on tehtud, pole mõtet seda kergekäeliselt muuta. Argumendid peaksid siis väga kaalukad olema," sõnas ta.
Suveaja kehtestamise idee pakkusid välja internetiportaali Täna Otsustan Mina kasutajad. Mõtet on toetanud ka majandusministeerium.
Kaks aastat tagasi otsustas valitsus avalikkuse survel ja rahva tervise huvides lõpetada Eestis suveajale üleminekud. 1999. aasta sügisene kellakeeramine pidi jääma viimaseks.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi tellimusel ASi Emor poolt 1998. aastal tehtud uurimuse kohaselt oli kella keeramise poolt oli 15 protsenti küsitletuist, vastu 69 protsenti, 16 protsenti ei osanud öelda, kas nad on poolt või vastu või olid ükskõiksed.
Füsioloogiaprofessor Selma Teesalu, kes tegi kunagi ka meditsiinilise põhjenduse Moskva ajalt vööndiajale üleminekuks, on öelnud, et kellakeeramine kaks korda aastas on vägivaldne elurütmi segipaiskamine, mis on üks stressi tekke põhjusi, aga igasugune stress on eluea lühendamine. Eriti tundlikud on kellaaja keeramisele lapsed.
