Turist: Eesti toit on küll hea, aga mis on Eesti toit?
Konjunktuuriinstituudi korral-datud küsitlusest Eestit külastanud turistide seas ilmneb, et 90 protsenti väliskülalistest jäi Eestis toiduga rahule ning umbes sama paljud soovitaks Eesti roogasid ka oma tuttavatele. Samas ei teadnud tervelt kolmandik turistidest varem Eesti toitudest midagi.
Kuid rahuolematuid leidus kõigi seas. “Eesti toit on jube!” ütles Norrast esimest korda Eestisse konverentsile sõitnud Robert. “Sõin hotellis loomaliha, mis oli nagu näts – seda oli lausa võimatu süüa. Mina ei soovitaks seda küll mitte kellelegi.” Järgmisel korral võttis ta kanaprae. “See oli söödav. Aga ei enamat.”
Lihtne ja rammus
Soomlase Simmo arvates ei hiilga Tallinna keskpärased restoranid toitude maitse poolest. Nii Simmo kui ka Robert hindab aga Eesti õlle maitset. “See on oma teada-tuntud headuses,” ütles Simmo.
Küsitluse järgi pidasid paljud turistid Eesti toitu heaks ja maitsvaks, selle kirjeldamiseks kasutati ka väljendeid “tavaline”, “lihtne”, “rammus”, “talupoeglik”, “toitev” ja “odav”. Samas ei osatud täpselt öelda, mis on Eesti toit. Kõik, välja arvatud Põhjamaade turistid, hindasid Eesti toidu värskust. Soomlastele meeldis Eesti toidu soodne hind, ida-eurooplased pidasid hindu aga pigem kõrgeks. Konkreetsetest toitudest oskasid turistid esile tõsta Eesti pasteeti, lihapalle, kotlette, lisaks suitsuliha, pelmeene, karbonaadi, vorsti ja sinki ning verivorsti. Põhjamaalased hindasid enim liharoogi, Venemaalt pärit turistide lemmikuks olid aga piimatooted. Üks asi, mida märkimisväärne hulk külalisi kindlasti ei soovitaks kodumaal, oli Eesti verivorst. Venemaa, SRÜ ja Läti turistid nurisesid liharoogade kvaliteedi üle, mille põhjus võib peituda taskukohasemate söögikohtade külastamises.
Oma kaasmaalasi sooviti hoiatada alkohoolsete jookide eest, samuti viina pruukimise eest koos õllega. Negatiivse poole pealt jäi turistidele silma ka liigne rämpstoitude pakkumine. Hotellide toitlustuskohtade asemel soovitati külastada restorane, kus on parem teenindus. Tunti muret kohalike elanike pärast, kellele on restoranides söömine liiga kallis, ning märgiti spetsiaalsete Eesti toidu restoranide puudust.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul võib Eesti toidu programmi raames läbi viidud küsitluse tulemustest järeldada, et peaksime julgemalt oma roogasid pakkuda, et inimesed menüüst ka Eesti toidu üles leiaks. Selleks tuleks tema hinnangul Eesti köök menüüs eraldi välja tuua, et ei tekiks olukorda, kus näiteks hispaanlane tuleb Eestisse kohalikku toitu sööma, talle pakutakse aga kahvatut Hispaania kööki.
Eesti Maja restorani omanik Viido Polikarpus ütles, et kui itaallane tuleb Eestisse, siis ei huvita teda, millist Itaalia köögi varianti me siin pakume, ta tahab kohalikku. “Turist tahab minna koju ja öelda, et sõi Eesti toitu. Meie siin aga oleme allasurutud, arvame, et teiste toidud on paremad. Me ei oska olla uhked selle üle, et meil on oma toit,” ütles Polikarpus.
