Ületuleval aastal kehtestub eraisikutele samasugune kord nagu praegu on rakendatud suurtarbijate puhul ehk teisisõnu asutakse elektrit ostma avatud turu tingimustel.

Suurtarbijate jaoks on elektribörs toiminud juba üheksa kuud ning on kaasa toonud kohati kuni 40 protsendilise elektrihinna tõusu.

Majandusministeeriumi andmetel on avatud turu tingimustes elektrihind olnud keskmiselt 46 EUR/MWh, mis on ligi 50 protsenti kõrgem kui reguleeritud elektri hind Narva Elektrijaamadest.

Sõltuvalt sellest, millisel pingetasemel suurtarbija elektrit tarbib, tähendab see kokkuvõttes 25-40 protsenti kõrgemat elektri koguhinda.

Siiski on majandusministeerium seisukohal, et ei tasuks eeldada, et elektrituru avanemine tähendaks ka eraisikutele nii suurt hinnatõusu.

Kui palju elekter pärast turu avamist maksma hakkab, seda majandusministeeriumist praegu öelda ei osata.

Ministeerium juhib tähelepanu sellele, et ka ilma turu avanemiseta toimuks heitmekaubanduse reeglite muutmise tõttu Eestis oluline elektrihinna tõus. Turu avanemise ning Põhjamaade turuga liitmise eesmärgiks ongi seda hinnatõusu vähendada.

Mis peaks juhtuma aga siis kui seoses turu avanemisega otsustavad tootjad hakata müüma elektrit näiteks 25 protsenit kallimalt kui seni?

Majandusministeerium loodab igatahes sellisel juhul konkurentsiametile ning elektribörsi korraldajale, kelle pädevuses on hinnata, kas tegemist on turu manipulatsiooniga. Kui nii peaks juhtuma, siis on nende teha ka võimalike sanktsioonide määramine.