“1991. aastal Nõukogude Liidu ikkest taas sõltumatuks saanud Eesti majandus on edenenud hiiglaslike sammudega,” nentis ajaleht. Pisikese 1,3 miljoni elanikuga riigi rahvamajandus on suurenenud viis-kuus protsenti aastas, samal ajal on Soome kogenud majanduslikku surutist, suurt töötust ja panganduskriise.

Turun Sanomat nentis, et Eesti arengu taga on olnud uusliberaalne majanduspoliitika, mille tunnusteks on madalad maksud, paindlik tööturg ja välisinvesteeringute soosimine. Selle suuna suhtes valitseb Eestis peaaegu täielik konsensus, kirjutas ajaleht.

Kevadistel riigikogu valimistel oli erand vaid Keskerakond, kes soovitas praeguselt proportsionaalselt tulumaksult astmelisele tulumaksule üle minna. Partei sai enim hääli, kuid jäi uuest valitsusest välja.

“Eesti etteotsa tõusis paremkoalitsioon, mille juht on noor komeet, Res Publica 36-aastane esimees Juhan Parts,” jätkas ajaleht. Turun Sanomate hinnangul soovib valitsusjuht majanduspoliitika veelgi liberaalsemaks muuta. Näiteks toob ajaleht tulumaksumäära alandamise ja maksuvaba miinimumi tõusu 2000 kroonini. Võrdset maksustamist soovitab Eesti peaminister ka Euroopa Liidu riikidele, kirjutas Turun Sanomat.

Maksutulude alanemist soovib Parts hüvitada majanduskasvu ja riigi kulutuste vähendamisega.

Ajalehe hinnangul ei taha Parts Eestit lähiajal veel heaoluriigiks muuta. Sotsiaalse turvalisuse, tulude ümberjagamise ja heaoluriigile omaste teenuste juurde jõuab Eesti tema meelest alles siis, kui majandus on piisavalt tugev. Ideaaliks on ühiskond, kus inimesed on sellises olukorras, et ei vaja abi.

Juhtkirja hinnangul kumab sellest läbi poliitiliselt kogenematu idealism, mis vaevalt sobib Soomele eeskujuks, kuigi Eestis on palju õppimist väärt.

Eesti tee ei ole praeguses olukorras Soome tee, kirjutas Turun Sanomat. Pigem võib lehe arvates ennustada, et lõpuks EL-i saades peab Eesti märkama — ühendus ei vaata hea pilguga heaoluriigi põhikohustustele käega löönud piletita reisijale.