Turvafirmad alampalga tõusust: riik peaks siis ise ka loobuma valveteenuste eest liiga madala hinna maksmisest

Tööandjad ja ametiühingud andsid esmaspäeval teada järgmise aasta alampalga numbrid. Üks valdkond, mida alampalga tõus oluliselt mõjutab, on turvateenused. Turvafirmad leiavad, et olukorras, kus valvurikohti järjest enam koomale tõmmatakse, võiks riik ise teenust kõrgema hinnaga ostes eeskuju näidata.

Tööandjate ja ametiühingute esmaspäevase teate kohaselt on järgmise aasta alampalk 540 eurot kuus ja 3,2 eurot tunnist. Eesti turvaettevõtete liidu tegevjuhi Andre Lillelehe sõnul mõjutab alampalga tõus Eesti turvafirmasid olulisel määral.

Seda iseäranis valve- ja kaitseteenuste vallas, kuna traditsioonilise valve maksumusest moodustab suurima osa turvatöötaja palk „Turvateenuse tellijad mõistavad, et hinnatõus on vajalik ennekõike turvatöötajate palgatõusuks, aga kuskilt tuleb piir ette,” nentis Lilleleht.

Viimase aja palgaralli tingimustes on mõned turvaettevõtted juba hakanud traditsioonilisi valvureid tehniliste ning muude valvelahendustega asendama.

Lillelehe sõnul on turvaettevõtetest täna edukamad need, kes oskavad kogemustega töötajaid paremini hoida ja seal on kindlasti konkurentsivõimeline töötasu üks motivatsioonipaketi olulisi komponente.

Valdkondlikku alampalga kokkulepet ei ole

„Töötajatele on loomulikult olulised töötingimused, aga näiteks ka see, kas talle makstakse ületunni töö eest kõrgemat tasu nii, nagu seadus ette näeb. Kuuldavasti kõik ettevõtted seda teha ei taha,” rääkis turvafirmade liidu tegevjuht.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Peterson rääkis esmaspäeval, et ametiühingud said kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

„Ametiühingud nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata,“ tõdes Peterson. Küll aga lisas ta, et töötajate poolse tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike alampalkadega. Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.

Turvafirmade liidu tegevjuhi Andre Lillelehe sõnul vähemalt turvaettevõtete liidus valdkondlikku kokkulepet turvatöötajate alampalga osas ei ole.

„Selle elluviimine oleks väga keeruline, kuna paljud turvaettevõtted on pikaajaliste hankelepingutega seotud. Seal on hind fikseeritud ja suurem palgatõus tähendaks seda, et pakutavale teenusele peaks turvaettevõte hakkama ise peale maksma,” põhjendas ta.

Riik peaks tellijana eeskuju näitama

Küll aga märkis ta, et liit on mures olukorra pärast, kus turvateenuse valdkonnas on surve alampalga lähedase töötasu maksmisele. „Kui ka riik hankijana on seni läinud vähempakkumise teed, siis tänastes konkurentsitingimustes polegi võimalik miinimumpalgast suuremat tasu säästuobjektidel töötavatele turvatöötajatele maksta,” lausus Lilleleht.

Ta märkis, et seetõttu on tervitatav, et osad tellijad on turvateenust hankides kirjutanud ette minimaalse turvatöötaja palganõude, millest vähem ei tohi turvatöötajale maksta. „See on ka näide, kuidas tellija ise saab turvatöötajat rohkem väärtustada ja luua paremad võimalused kvaliteetsema tööjõu leidmiseks,” sõnas turvafirmade liidu tegevjuht.

Tema sõnul ootavad turvafirmad siin ka riigi kui ühe suurima hankija eeskuju. „Hinnapõhiste hangete asemel tuleb kohaneda väärtuspõhiste ja lahendustele suunatud hangete korraldamisega, mis loovad eeldused ka parema töötasu maksmiseks targema ning väärtuslikuma töö eest,” lausus Lilleleht.