Turvalisus netis: Faile avades veendu nende ohutuses
Oleme kuulnud sellest, kuidas ettevaatamatud kasutajad on enda internetipanga paroole suisa interneti kaudu tuttavatele inimestele andnud või kuidas mõne lehe külastus on lõppenud viiruste ja nuhkvara salvestamisega arvutisse.
Peale tüütute spämmkirjade, mis ummistavad vaid sinu arvutit, on internetis ka märksa ohtlikumaid asju. Nende hulka kuuluvad viirused, ussid, troojalased, rootkitid, nuhk- ja reklaamvara ning kõiksugu muud erinevad pahalased, kuni identiteedi-varguseni välja.
Kuidas aga neist hoiduda või mida teha, et need ohud oleks võimalikult väikesed?
Nii nagu te ei jaga võõrastele või juhututtavatele isiklikke andmeid, ei tohiks te seda teha ka elektroonilises kanalis. Peate alati olema ettevaatlik informatsiooniga, mida internetis surfates avalikustate. Mõelge enne alati kaks korda, kui avaldate isiklikku infot. Kindlasti tuleb enne andmete avaldamist välja uurida, kuidas seda infot kasutatakse ning kuidas teie personaalseid andmeid kaitstakse.
Arvutisse tuleks kindlasti paigaldada viirustõrjetarkvara. Lisaks paljudele tasulistele viirustõrjetarkvaradele (F-Secure, Bit Defender, CA, Norman jpt) leidub internetis ka mitmeid tasuta viirustõrjetarkvarasid.
Üldjuhul soovitaksin tasulisi viirustõrjeprogramme, sest nende meeskonnad töötavad 24 tundi ööpäevas, töötamaks välja vastumeetmeid üha uutele ja uutele viirustele. Tasuta programme uuendatakse tavaliselt vastavalt sellele, kuidas aega on.
Vastutus ju puudub!
Kui olete viirustõrjetarkvara enda arvutisse installeerinud, seadistage see nii, et kõik viirusvastased uuendused installeeritakse teie arvutisse automaatselt.
Teiseks oluliseks kaitsemeetmeks on tulemüür. Installeeritud tulemüür kontrollib kogu internetiliiklust ning kui see leiab, et mingi osa sellest liiklusest on kahtlane, siis tulemüür ei lase seda läbi.
Väga paljudel kasutajatel on tekkinud probleeme, kui nad on avanud tundmatute inimeste e-kirja või suhtlustarkvara
(MSN Messenger, Yahoo! Messenger, jt) kaudu saadetud manuseid (attachments, nt .bat, .com, .exe. ,pif, .pdf). Kõige viimane “mood” pahalaste maailmas on pdf-laiendiga manuste meilimine. Ka Eestis oli neid inimesi päris palju, kes avasid sellise faili ja said enda arvutisse viiruse.
Kes on saatja
Siin tuleb küll inimesi hoiatada – ärge avage manuseid enne, kui olete täiesti veendunud, millega on tegu ja kes on saatja.
Sama soovitus kehtib ka linkide kohta, mis sisalduvad võõ-raste saadetud e-kirjades – ärge klikkige neid enne, kui olete täiesti veendunud, et antud link viib teid veebilehele, mida külastada tahate.
Identiteedivargus on neist kõige tõsisemate tagajärgedega. Keegi teine tegutseb internetis teie nimel, aga teie teadmata. Pikemalt sel teemal kirjutan 18. septembri Töölehes.
Soovitan regulaarselt pilku peal hoida erinevatel arvutiturvalisust käsitlevatel foorumitel ning veebilehtedel. Head ülevaatlikku infot pakub nt www.arvutikaitse.ee.
