Mullu detsembri alguses pöördus tuuletehnoloogia liit selle juhatuse esimehe Andres Sõnajala isikus seitsme ametis oleva ministri poole kirjaliku pöördumisega, kus tegi ettepaneku kutsuda kokku ümarlaud taastuvenergeetika arengut takistavate tegurite kõrvaldamiseks vajalike võimaluste otsimiseks.

Kirja saajate hulgas olid nii peaminister Jüri Ratas (KE) kui ka justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa), rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa), majandus- ja taristuminister Kadri Simson (KE), ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE), keskkonnaminister Siim Kiisler (Isamaa) kui ka kaitseminister Jüri Luik (Isamaa).

Oma ettepanekus märkis Sõnajalg, et Eestis on taastuvenergia sektoris uute hädavajalike investeeringute tegemine takerdunud erinevate õiguslike ja tehniliste tegurite tõttu. Tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimehe sõnul on nende ületamine üksnes ametnike või ühe ministeeriumi tasandil liiga aeganõudev ja ebaefektiivne.

Tahavad lahendada punnseisu sektoris

Teguritena, mis takistavad Eestis sektori arengut, tõi tuuleärimees välja terve rida viiteid riikliku energiafirma Eesti Energia tegevusele, näiteks Eesti suurima tuuleenergiaettvõtte Nelja Energia minek riigifirma alla, Tootsi tuulepargi arendamisega seonduv ja Enefit Greeni börsileviimise kava. Ka oli märgitud Sõnajala enda ettevõtte Aidu Tuulepark OÜ-ga seonduv.

Teadupärast on alates 2017. aasta kevadest olnud tuulepargi rajamine Aidusse peatatud, kuna ettevõtja käib seal Eesti riigiga läbi erinevate ministeeriumite kohut nii ehitusloa seaduslikkuse kui maa-ala hoonestusõiguse üle. Ühtlasi on ettevõtjal riigiga Ida-Virumaal pooleli ka kolmas kohtuasi seoses Vaivara tuulepargiga.

Ümarlaua kokkukutsumist põhjendas tuuleettevõtja sooviga leida poliitikute ja valdkonnaga seotud ettevõtjate ühises arutelus põhimõttelised kompromisslahendused sektori arenguga seotud riiklike ja erahuvide tasakaalustamiseks, et nende baasil saaks juba konkreetsete sammudega asuda üksikuid probleeme lahendama.

Sel neljapäeval, natuke vähem kui kolm kuud pärast ettepaneku esitamist, leiab kohtumine, mis on oma olemuselt üsna erandlik, lõpuks eelpool üles loetletud ministrite ja tuuleettevõtjate vahel aset. Ettevõtjate poolelt on kohtumisele kutsutud nii 34 liiget koondava tuuletehnoloogia liidu kui ka 22 ettevõtet koondava tuuleenergia assotsiatsiooni esindajad.

Kohtumist korraldavast riigikantseleist öeldi, et selle kutsus kokku peaminister ise ning selle käigus on plaanis rääkida ametisoleva valitsuse senistest tegevustest valdkonnas ning arenguvõimalustest tulevikus. Sama kinnitas ka tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Oleg Sõnajalg, kelle sõnul püütakse üheskoos leida lahendusi kogu sektorit hõlmavale punnseisule.

Omavahelise arveteõiendamise oht väike

Arvestades aga, et kohtumisele on kutsutud ka tuuleenergia assotsiatsioon, mida asus hiljuti juhtima Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni juht Aavo Kärmas, on kindlasti asjakohane küsimus, kas kohtumine keskendub tõesti lahenduste otsimisele või päädib pigem vaidlusega tuuleettevõtjate omavaheliste vastuolude üle.

Viimast vähemalt üks kohtumisel osalev minister ei karda. „Minu teada me arutame ikkagi kaitsevõimekuste konflikti tuulikutega,” märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. „See on ju teema, mis on mitu aastat kerinud. Selles mõttes on positiivne, et erinevad osapooled tulevad kokku ja üritavad lahendust leida,” lisas ta.

Tammisti sõnul on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui kaitseministeerium selles osas aktiivselt lahenduste kallal tööd teinud. „Mis on need tehnilised lahendused, palju nad maksavad ja mis on ametkondlikul tasandil need vajalikud otsused, mis on vaja teha,” kirjeldas minister.

Tema sõnutsi neid lahendusi tõenäoliselt ka neljapäeval esitletakse, konkreetsete otsusteni jõuab valitsus aga pigem hiljem. „Vähemasti on siis arusaamine olemas, mis on konkreetsed tehnilised ja investeeringu vajadused ning mis tempos saab edasi liikuda – alus otsustamiseks on loodud,” märkis ettevõtlusminister.

Kuigi energeetikavaldkond kuulub majandusministeeriumis pigem majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni alla, mõjutab see Tammisti kinnitusel ka ettevõtlusvaldkonda, sest ettevõtjate investeeringud on nende piirangute taga kinni. „See on majanduskeskkonna poole pealt ka oluline, et me saame nende teemadega edasi liikuda,” põhjendas ta.

Mitu muud küsimust õhus

Siiski tekitab küsimusi ka kohtumise ajastus, arvestades, et selle nädala lõpus leiavad juba aset riigikogu valimised, mistõttu kohtuvad ettevõtjad ametist lahkuva valitsusega. Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni nõuniku Argo Kerbi sõnul plaaniti kohtumist juba eelmise aasta detsembrist. Selle toimumisaeg on sõltunud peaasjalikult peaministri ajakavast.

Ühtlasi, kui vaadata, mis erakondadele on tuuleettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg viimase aasta jooksul rahalisi annetusi teinud, siis valitsuserakondadest ei ole nende seas üksnes Keskerakonda, küll aga on nii Isamaa kui sotsiaaldemokraadid. Mullu 3. kvartalis annetasid ettevõtjad Isamaale 20 000 eurot ning sotsiaaldemokraatidele 10 000 eurot.

Oleg Sõnajala kinnitusel ei ole antud kohtumisel mingit puutumust tehtud annetustega, kuna ümarlaua kutsus kokku peaminister. „Annetus erakondadele tehti maailmavaatelistel alustel nagu seda võib teha iga Eesti kodanik – sotsiaaldemokraadid toetavad taastuvenergeetika arendamist Eestis, Isamaa aga konservatiivset ilmavaadet,” põhjendas tuuleärimees.