Eesti elektrisüsteem oli mais 53%-l tundidest elektrit importiv ja elektribilanss jäi kuu kokkuvõttes 10 gigavatt-tunni ulatuses defitsiiti. Tarbimisest 98% kaeti Eesti toodetud elektrienergiaga.

Fossiilsetest kütustest elektritootmine vähenes mais 19% võrra, taastuvatest allikatest 28%, sealjuures vähenes tuuleelektrijaamade toodang kehvemate tuuleolude tõttu rohkem kui poole võrra. 69% taastuvenergiast toodeti mais biomassist. Taastuvenergia kattis sisemaisest tarbimisest 11,9%.

Süsteemi läbinud transiitvood kerkisid aastases arvestuses kolm protsenti, moodustades kokku 390 gigavatt-tundi.

Baltikumis vähenes elektritootmine eelmise aasta maikuuga võrreldes kokku kümme protsenti ning tarbimine üheksa protsenti. Kolme riigi elektribilansi summaarne defitsiit vähenes kuus protsenti 531 gigavatt-tunnini, mis moodustas kolme riigi tarbimisest kokku 29 protsenti.

Lätis kasvas elektritootmine 37% võrra 528 gigavatt-tunnini, Leedus aga kahanes 44% 167 gigavatt-tunnini. 61% Läti kogutoodangust pärines hüdroelektrijaamadest. Tarbimine suurenes Lätis ühe protsendi võrra, kuid Leedus vähenes maiga võrreldes 20% võrra 658 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus Leedu sisemaise tarbimise katmisel oli 25%.

Põhjamaades vähenes elektritootmine maikuus eelmise aastaga võrreldes nelja protsendi võrra ja tarbimine kolm protsenti. Summaarselt olid Põhjamaad 961 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.