2024. aastal Ida-Virumaal valmiv uus kaitseväe radar laiendab küll võimalusi, kuhu uusi tuuleparke ehitada, kuid sellest on tulevikus vähe. Näiteks ei saa suurele osale Ida-Virumaast ka pärast uue radari valmimist tuuleparke ehitada. Seega on tulevikus vaja veel radareid, mille soetamisele võiksid ka tuuleettevõtjad ise õla alla panna.

Riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul võib summa sõltuda paljudest asjaoludest, kuid eraettevõtja võiks maksta umbes 10 000-20 000 eurot ühe tuuliku kohta. Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse liige Harry Raudvere sellega nõus ei ole, sest sellest ideest võidab vaid riik.

"Üks on taastuvenergia tootmine ja teine on riigikaitse ja üksikisik ei pea kinni maksma avalikku huvi, see ei ole üksikisiku kohustus. Ma toon näite, et oleks nagu kultuuriväärtuste säilimine või midagi sellist, mis on ka suur avalik huvi, nagu näiteks mõisad. Riik maksab ju peale, et neid hoitakse korras, mõisnik ei maksa riigile selle eest, nii et oma olemuselt on see sügavalt riigi probleem," rääkis Raudvere.

Ida-Virumaal Päite-Vaivina ja Varja tuuleparke arendava tuuleettevõtja sõnul võib selline meede olla mujal kasutusel, kuid igal riigil on omad õiguslikud regulatsioonid ning Eestis see nii toimida ei saa.