Tuuliku-lobi jääb toetuse nõudmistega kole hätta
Eile tegi konkurentsiamet avalikuks oma analüüsi taastuvenergia tootmisele peale makstavate toetuste põhjendatuse kohta ja leidis oodatult, et neid tuleks vähendada. Et igasugune riigi dotatsiooni vähendamise võimalus selle saajatele meeltmööda pole, on selge. Seda näitas ka Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni (ETEA) poolt peaaegu kohe konkurentsiametile vastuseks väljastatud pikk arvamus, kus heideti ette mitmeid suuri vigu, mistõttu taastuvenergia toetuste vähendamise soovitust ei saavat sel kujul tõsiselt võtta.
Sealhulgas oli seal mitu päris huvitavat probleemipüstitust – näiteks polevat analüüsis pööratud tähelepanu muutuvatele tuuleoludele ega uute projektide tuuleprognoosidele.
ETEA tegevjuht Tuuliki Kasonen-Lins selgitas, et eelöeldu all peavad tuulikute rajajad silmas tõika, et uusi tuuleparke kavatsetakse rajada sinna, kus tuul väga hästi ei puhu. Ta viitas, et konkurentsiamet analüüsis vaid Läänemaa tuuleparke, kuid nüüd rajatakse neid juba mujale. „Kui vaadata tuuleenergia kavandatud projekte, siis paljud nendest tulevad hoopiski teistesse kohtadesse, nagu Ida-Virumaa. Esimesed tuulepargid rajati kõige parematesse tuuletingimustesse ja ka parimatesse kohtadesse võrgu seisukohalt,” rääkis assotsiatsiooni juht. „Võrguliitumised, mis olid neil parkidel, ei kujune kindlasti võrreldavaks nendega, mis tuleb nüüd rajada.”
Kuid Ida-Virumaa on ju ometi Eesti elektritootmise süda – seal ei saa küll võrguühendusega mingeid probleeme olla? „No sel puhul võib-olla mitte,” pidi Kasonen-Lins tunnistama.
Peab rohkem peale maksma
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots polnud nõus, et probleem on tuules. „Kahtlemata võib investeerida ebaefektiivselt – panna vananenud tuulikud kuskile keset metsa, kus tuult üldse ei ole, ja loomulikult ei peaks sellisele tuulikule maksma mitte 84 senti, vaid võib-olla isegi kroon ja 84 senti,” ütles Ots.
Lisaks pole tuuleparkide esindajad rahul konkurentsiameti toodud viitega, et praegused toetused muutuvad eriti näotuks pärast 2013. aastat, kui Eesti elektriturg muutub täielikult vabaks. See toob pea kõikide ekspertide hinnangul kaasa paratamatu hinnatõusu, mis aga tähendab, et taastuvatest allikatest elektri tootjad saavad hakata kogu elektrit müüma samuti kallimalt. „Osaliselt avatud elektriturg on toiminud meil vaid alla poole aasta, mistõttu on turuhinna järeldusi teha väga ennatlik,” heitis ETEA riigiametile sellist nägemust siiski tugevalt ette.
Kuid konkurentsiamet tegi oma arvutused nimelt Soome turu viimase viie aasta andmetele tuginedes, rääkis peadirektor Ots. Hiljemalt 2013. aastal saabuvad turu avanedes Eestisse lihtsalt Soome elektrihinnad. Kuidas siis ETEA ei näe hinnatõusu jutul mingit alust? „Seda küll jah, selles suhtes on õigus. Nii võib see minna,” nõustus Kasonen-Lins pärast täiendavat uurimist siiski konkurentsiameti vaatega.
