Tuulikutaotlusi on esitatud rohkem kui kogu Eesti elektrit tarbib
Õhku reostavad põlevkivielektrijaamad võiks tuuleparkide arendajate praeguste taotlustega kohe kinni panna, sest kogu vajamineva elektri saaks toota üksnes tuulest.
Eesti Energia Põhivõrguga kokku lepitud ja liitumist alles taotlevate tuuleparkide koguvõimus ületab 2600 megavatti, samal ajal kui pakaselise talve tipptunnil vajab Eesti 1600 megavatti elektritootmisvõimsust, suvine vajadus jääb tipptunni omast neli korda väiksemaks.
“Ükski tuuleparkide arendaja ei ole tulnud siia nalja tegema,” ütleb Eesti Energia energiakaubanduse juht Jaanus Arukaevu. “Enamikul juhtudel on tegemist kinnisvaraäriga sarnaste arendusprojektidega, mille puhul kavatsetakse nii tuulepargi koht kui ka liitumisõigus edasi müüa.”
Tuuleparkide rajajaid kannustab võimalus teenida elektrimüügi kõrval taastuvenergia litsentside Euroopasse müügist. Vägeva tuuleparkide plahvatuse kutsus esile Eestis kehtestatud ülisoodne taastuvenergiahind, kuid ka Euroopa Liidu nõue minna alates järgmisest aastast kolmandiku tootmismahu osas üle taastuvenergiale. Selline käik peaks muutma õhu puhtamaks ja vähendama Euroopa sõltuvust gaasi- ja naftatsaarist Venemaast.
Euroopa paneb igale riigile rohelise energia kasutamise kohustuse, avades samal ajal ühendusesisese energiaturu. Selline reform toob endaga kaasa üleeuroopalise taastuvenergia sertifikaatide äri, mis tõotab kujuneda sama tulusaks nagu rahvusvaheline CO2-kvootide kaubandus. Selle asemel, et oma kodust tootmist keskkonnasõbralikuks muuta, võid reostamisõigust rahvusvaheliselt turult juurde osta. “Iirimaal on kaks korda rohkem tuult kui Eestis,” ütleb Arukaevu. “Tuulikud tuleb ehitada Iirimaale ja Eestisse müüa sertifikaate.”
Need tuulepargiprojektid, mis jõuti ette võtta esimestena, ei pea kohalikke tootmisvõimsusi otsima, sest tehniliselt on võimalik kuni 750-megavatist võimsust välismaalt sisse osta. Kuid eelmise aasta suvel sai see piir täis.
Eestis levinud põlevkivikatlad selleks ei sobi, sest nende kuumaks kütmine võtab 14 tundi aega. Järelikult tulevad kõne alla gaasi või masuudiga töötavad turbiinid. Eesti Gaas ei ole seni veel arutanud tuuleparkidele kompenseerivat võimsust pakkuva gaasielektrijaama rajamist, kuid ei välista sellist investeeringut. “Oleme gaasielektrijaama rajamist arutanud, sest meie suuraktsionäridest huvitub Gazprom gaasi müümisest, E.ON Ruhrgasile kujutab elektrimüük põhiäri,” selgitab Eesti Gaasi nõunik Arvi Hamburg.
Kui rahvusvaheline sertifikaadiäri võib nullida õhu puhastamise eesmärgi, siis tuulikud võivad kaasa tuua Venemaa gaasi osatähtsuse suurenemise.
Eesti Energias valitseb seisukoht, et meie peame jääma truuks senisele põlevkivienergeetikale. Seejuures püüab suurim rahvuslik äriettevõte samm-sammult muutuda rahvusvaheliseks kauplejaks ja finantsinvesteeringute juhiks.
Tuulikutesse investeerijate aktiivsus ohustab Eesti Energia võimalusi rahvusvahelises sertifikaadiäris. Teisalt satub monopol olukorda, kus ta justkui peaks oma senised investeeringud ja pingutused andma uustulnukate teenistusse.
Selleks et lausa parvena peale lendavaid tuulepargiomanikke taltsutada, kasutab Eesti Energia jõuvõtteid. “Uutes ärivaldkondades käib meil uustulnukatega koha pärast sättimine,” tunnistab Arukaevu.
Näoli mutta
“Eesti Energia surub uustulnukaid näoli mutta,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Jaan Tepp. Veebruaris tõmbas Eesti Energia lüliti välja Viru-Nigula tuulepargil ja ka kahel väikesel võrguettevõttel. Monopol andis Tepi kinnitusel selle sammuga hoiatava signaali kõigile Eesti tuuleparkidesse investeerijatele. Konflikti põhjustasid lahkarvamused tehnilistes ja äritingimustes.
Eesti Energia süüdistab ka AS-i Kulon ja AS-i Sagro Elekter, et need ostsid Narva Elektrijaamadest odavama siseturuhinnaga elektrit ja müüsid kallimalt välismaale. Väikefirmad peavad nüüd ostma elektrit kallimalt Lätist.
Mõlemat ettevõtet varustas elektriga Eesti esimene sõltumatu elektrikaubandusfirma-bilansihaldur Baltic Energy Partners, kes tõlgendas sammu kui enda turult välja tõrjumist. “Narva Elektrijaamad suruvad oma kliente, et elektrit tuleb osta kindla ühikuga – rohkem kui tarbimiseks kulub,” selgitab Peeter Pikk Baltic Energy Partnersist. “Müüsime ülejäägi Latvenergo Eesti tütarfirmale ja saime nüüd selle pärast karistada.” Kannatanud pöördusid abi saamiseks konkurentsiametisse.
“Tuulepargi väljalülitamine kukkus dramaatiliselt välja, kuid leiame probleemile lähinädalatel ajutise ja lähikuudel lõpliku lahenduse,” ütles Viru-Nigula tuulepargi juht Martin Kruus.
Ettevõte rajas tuulepargi Eesti Energia poolt väljastatud tingimuste kohaselt. Kuid eelmisel aastal monopol muutis tingimusi ning kasutas voolulülitit, et panna oma partnerit uuele olukorrale kiiremini reageerima.
“Viru-Nigula tuulepark oli nagu piduriteta auto, sest seal puudus seade, millega tootmist vähendada, kui tuult on palju, aga elektrit nii palju vaja ei lähe,” selgitab majandusministeeriumiosakonnajuhataja Einari Kisel.
