"Reklaamilepinguid, mida ei saa tulenevalt seadusest muuta, ei ole olemas," ütles Vara. "Juhul, kui ETV on lepingutesse kirjutanud reklaami õigeaegse loobumise eest trahvid, peaks sealsete härradega tegelema uurimisorganid," sõnas Vara.

Vara sõnul ei saa TV3 erinevalt võib-olla ETVst jätta ringhäälinguseaduse muudatusi täitmata ning maksab ETV reklaamist loobumise eest riigile juulis nõutava 7,5 miljonit krooni.

Eesti Televisioon (ETV) on lubanud jätkata seadust eirates ka 2002. aasta teisel poolaastal reklaami näitamist, kuna on sõlminud selleks perioodiks 20 miljoni krooni eest eellepinguid. "Lepingud on registreeritud advokaadibüroos, et hiljem ei tuleks segadust ega kaksipidi mõistmist," ütles ETV peadirektor Aare Urm Eesti Päevalehele. Tema sõnul peaks 2003. aasta siiski tulema reklaamivaba. "Me ei saanud istuda käed rüpes ja oodata, kas seadus võetakse vastu või mitte," lisas Urm.

Ringhäälingunõukogu võttis 18. detsembril vastu otsuse, mis ütleb, et "juhul, kui Riigikogu võtab 19. detsembril vastu ringhäälingu muutmise seaduse, tuleb ETV juhatusel rakendada kõiki abinõusid, et alates 1. juulist 2002 ei oleks ETV ekraanil ühtegi reklaami ja spondeeritud saadet. See käib ka enne seaduse vastuvõtmist ja jõustumist sõlmitud lepingute kohta," seisab otsuses.

Ringhäälinguseaduse muudatused kaotavad Eesti Televisioonist reklaami ning kehtestavad üleriigilise ringhäälinguloa eest kommertstelejaamadelt võetavaks tasuks aastas igaühelt 15 miljonit krooni. 2002. aastal peavad TV3 ja Kanal2 maksma poole aasta kohta 1. juuliks kumbki 7,5 miljoni krooni. Edaspidi peaks riigilt ETVle üle antav eratelejaamade raha moodustama kokku 30 miljonit krooni aastas.

Vara kinnitusel on ETV senine 190 miljoni kroonine eelarve TV3 eelarvest umbes kaks korda suurem. "ETV riigi poolt finantseeritavas eelarves on erinevalt meist kindel raha, mille pärast ei pea pidevalt reklaamiturul võimlema," nentis Vara.

ETV ja TV3 edastavad mõlemad aastas umbes 1000 tundi omasaateid, mis teeb umbes kolm tundi päeva kohta. TV3 on selle hulka küll arvestanud ka kordused ja uudistesaated ning tema meelelahutussaated on odavamad kui ETV spordi- või kultuuriülekanded. Samas küünib ETV omasaadete eelarve 90 miljoni kroonini, mis ületab isegi TV3 kogu aastast eelarvet.

ETV programmidirektori Ilmar Raagi sõnul võib alanud aastal ETVs kaduda omasaadetest 40 protsenti, kuna rahalised raskused ei ole riigitelevisioonist kadunud. ETV arendusdirektor Jaanus Kõusaar kinnitas siiski, et nii palju omasaadete maht vaevalt väheneb.