Juunis lahkus Uberi juht Travis Kalanick oma kohalt. Selle põhjuseks oli viie suurinvestori surve, mis järgnes erinevatele skandaalsetele paljastustele Uberi sisekliima kohta. Firmas esines väidetavalt nii seksuaalset kui muud sorti ahistamist, mis viis vahetult enne Kalanicki lahkumist sisejuurdluse ja 20 töötaja lahtilaskmiseni - osad neist olid tippjuhid.

2014. aastal oli kõik aga veel ilus ja tulevik tundus helge. Kalanick rääkis Vanity Fairile: "Kui me saame inimesele auto 5 minutiga, saame me talle ükskõik mida viia 5 minutiga." Kalanicki plaan oli siseneda FedExi ja Amazoni mängumaale, selleks pandi käima teenus UberRush. Praeguseks on aga selge, et lootused olid põhjendamatult kõrged. UberRush pole esialgsest kolmest testlinnast kaugemale jõudnud.

Alustati New Yorgis

New Yorgis pandi 2014. aasta aprillis käima teenus, kus kasutajad said endale rattakullereid tellida. Näiteks tõi kuller Business Insideri reporterile ära mantli, mille ta oli maha unustanud - see võttis aega 20 minutit ja maksis 11 dollarit. Varsti sai aga Uber aru, et sellise teenuse järele pole just tohutut nõudlust. Keskenduda otsustati hoopis poodidele ja restoranidele.

Terve järgmise aasta promos Uber oma teenust nii riidepoodidele, šokolaadiäridele kui Mehhiko restoranidele. Üsna sarnast teenust arendab muide ka Eesti pakirobotifirma Starship. Kui näiteks lillepood tahtis kellelegi buketti viia, sai ta kutsuda Uberi rattakulleri. Teenus pandi käima New Yorgis, Chicagos ja San Franciscos.

Varsti ilmnesid aga esimesed probleemid. Näiteks võimaldas teenus transportida ainult väiksemõõdulist kaupa. Teiseks kippusid ärid Uberit kasutama ainult hädaolukorras, kui nende tavalised kullerid ära kukkusid. Samuti oli Rush üldiselt kallim, kui kohalikud konkureerivad teenused. Toidutranspordis tekkis aga hoopis ootamatu võistleja - Uberi enda teine teenus Eats, mis praeguseks on jõudnud 27 riiki ja 100 linna.

Kuigi praeguseks on Rushi eesmärke kõvasti kärbitud, on endiselt ebaselge, kui kaua teenus veel vastu peab.