Uberil on probleeme pea igas riigis, kus nad tegutsevad
Uberi peamine väärtus seisneb selles, et tal pole töötajaid. Autojuhid on FIE-d, keda Uber võtab alltöövõtjatena tööle. Uber ei ole taksoäri, ei oma autosid ega võta tööle juhte. Selle asemel ühendab mobiiliäpp kliendi, kes vajab sõitu, juhiga, kes on sel hetkel vaba, ning võtab tehingu pealt 20% teenustasu.
Taoline tegevus on enamikus riikides illegaalne ning kuna mobiilirakendus on ärritanud ka paljusid „klassikalisi" juhte, on Uberil tekkinud probleeme ja vastuolusid pea igas maailmajaos.
Probleemid Euroopas
Peale eelmisel nädalal Prantsusmaal toimunud vägivaldseid meeleavaldusi keelustas siseminister Uberi tegutsemise riigis. Kaks Uberi juhtivtöötajat vahistati ning saadeti kohtu alla.
Juba aasta tagasi valmis Prantsusmaal seadus, mille kohaselt võib mobiiliäpp näidata vaid traditsiooniliste taksode asukohta. See oli otsene samm ühe Uberi põhifunktsiooni vastu.
Ebaausa konkurentsi tõttu on Uberi keelustanud ka erinevad kohtud Hispaanias, Saksamaal, Itaalias ja Hollandis. Tihtipeale on põhjuseks litsentsita juhtide kasutamine.
Prantsusmaa president Hollande teatas Euroopa Ülemkogu kohtumisel, et Uber ei austa tööjõuseadusi, fiskaalseadusi ning on seetõttu illegaalne.
Probleemid Aasias
Ka Jakarta linnas, Indeoneesias on Uberi teenus politsei uurimise all. Võimudele ei meeldi, et isehakanud juhtidel pole taksolitsentsi, autosse pole paigaldatud taksomeetrit ning sõitude eest tasumine kujutab endast rahapesuskeemi. Tõsisemaid samme pole seni veel tehtud.
Prantsusmaa järel on Uberi jaoks kõige pingelisem olukord ilmselt Hiinas. Transpordirakendus üritab murda suurele potentsiaalsele turule ning on nõus selleks ka suuri summasid kulutama. Uber ei küsi isegi vahendustasu, vaid maksab juhtidele sõidu eest peale, et turuosa võita. Hetkel on suurim turuosa kohalikul mobiilirakendusel Didi Kuaidi. Liidripositsiooni säilitamiseks kulutas Didi hiljuti 100 miljonit dollarit, et suurendada juhtide sissetulekut.
Juuni alguses üritas Hiina Transpordibüroo ametnik vahistada ühte Didi Kuaidi taksorakenduse autojuhti. Selle tulemusena kogunesid paljud Didi juhid tänavatele protestima. Uber ei soovinud, et tema „alltöövõtjad" saaksid liialt tähelepanu, mistõttu paluti juhtidel toimuvast eemale hoida ning lubati vallandada kõik, kelle GPS asukoht on protestide läheduses. Inimeste jälgimise ja ähvardamise tõttu on taksorakendust hiljem palju kritiseeritud.
Uberi suuruselt teisel turul, Indias, on samuti tagasilööke. Aasta alguses toimus Delhi linnas vägistamisjuhtum, mille käigus üks Uberi juht ründas naissoost klienti. Peale juhtumit keelati transpordirakendus 11 miljoni elanikuga linnas.
Probleemid Ameerikas
Silicon Valleys paiknev Uber pole ka Ameerikas probleemidest prii. Koduosariigis, Californias, otsustas kohus, et Uberi juhid on töötajad, mitte töövõtjad nagu Uber väidab. Sarnane kohtuotsus on tehtud ka Florida osariigi kohtus.
Selle otsuse järgi peaks Uber hakkama tasuma juhtide tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse eest. Samuti tuleks maksta tunnipalka senise sõidupõhise tasustamise asemel, mis tähendaks firmale tohutuid kulusid.
Lisaks eelmainitule on ka Nevada ja Oregoni osariikide kohtud keelanud Uberi tegutsemise teatud linnades.
Eriti palju pahameelt on tekitatud New Yorki linnas, kus taksolitsentsid on äärmiselt kallid. Et Uberi tegevust takistada, tehti New Hamptoni linnaosas uus seadus, mille kohaselt peab juht oma ärilitsentsi registreerima füüsilisele aadressile ning inimesi võivad sõidutada vaid seda litsentsi omavad autod. Uberi juhte, kes keelust üle astusid, ähvardati vangi panna.
Transpordirakenduse tegevus on ka mujal Ameerika maailmajaos uurimise all. Kanadas, Ontario kohtus, süüdistati 22-te juhti illegaalses teenusepakkumises. 11 neist vabanesid hiljem süüst.
Samuti nõuab Rio de Janeiro linn Brasiilas, et Uberi juhtidel oleksid litsentsid, vastasel juhul võidakse autod konfiskeerida.
Uberi vastumeetmed
40 miljardit dollarit väärt rakendus ei lase probleemidel ennast segada ning jätkab laienemist aina uutesse riikidesse ning linnadesse. Hetkel tehakse palju tööd selle nimel, et kohtute kehtestatud tegutsemiskeelud tühistada, istungitega venitada ning otsuseid edasi kaevata.
Kõige selle peale kulub loomulikult ka palju raha. Bloombergi sõnul töötab Uber juba praegu 470 miljoni dollarise kahjumiga ning juhul kui otsustatakse, et Uber on siiski tööandja, peaks ettevõte maksma tohutuid palgakulusid.
Lisaks eelmainitule on Uberil ka hulgaliselt probleeme turvalisuse tagamisega:
- San Francisco juht lõi reisijat haamriga
- Oregoni linnas jäi uusaastaõhtul 6-aastane laps auto alla
- Interneti „mustale turule" on väidetavalt lekkinud nii Uberi autojuhtide kui ka kasutajate andmed.
- Washington D.C.-s vägistas juht väidetavalt reisija
- Oklahoma linnas lõi juht reisijat
