Üha enam ettevõtteid annab töötajaile keelekoolitust
Üha agaramalt õpetavad ettevõtted töötajatele eesti keelt, sest tööturul napib eesti keele oskajaid, kuid keeleoskusnõudeid tuleb täita.
Rimi pakub tasuta eesti keele kursuseid kõigile vene keelt kõnelevatele töötajatele ja tööle asujatele, kokku läbib sel aastal koolituse ligi 150 töötajat.
Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Ruth Laatre sõnul saab vene keelt kõnelevate isikute puhul tööle tulemisele sageli takistuseks kriitiline hinnang oma eesti keele oskusele.
Õppimishuvilisi on rohkem, kui gruppi mahub, ei saa ju kõiki inimesi õppima saata ja poodi kinni panna,“ ütles Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid. Aprillis alustas Maxima koolitust neile inimestele, kellel veel keeleoskuse tunnistust pole, lisaks õpetatakse neile müüjaoskusi.
Peale selle on mitu gruppi keeletunnistusega inimesi saanud eesti keele täiendõpet. Ühe inimese õpetamine algtasemel maksab 6000 krooni. Erkki Erilaidi sõnul on ettevõtte 1400 töötajast ligikaudu 400 huvitatud oma keeleoskuse parandamisest. “Muulased on rohkem sellest tööst huvitatud, eks siis tuleb neid ka koolitada,“ ütles Erilaid.
Taksojuhtidega on lugu pisut keerulisem. Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski sõnul pööravad Tallinna transpordiamet ning keeleinspektsioon juba pea aasta teravamat tähelepanu taksojuhtide eesti keele oskusele. Taksojuhtide keeleoskuse arendamiseks üllitas Tallinna transpordiamet spetsiaalse eesti-vene-inglise-soome taskuvestmiku, mida taksojutidele jagatakse tasuta. Eesti keele suhtlemiskool aga avas eelmisel sügisel eesti keele erikursuse taksojuhtidele. Kooli juhataja Inge Krjukov saatis õppekava tutvustava meili 36 taksofirmale, kuid sellele reageeris vaid paar inimest. “Ei pea ju keele õppimisel ootama, kuni tuleb keeinspektsiooni ettekirjutus ja trahv,“ ütles Inge Krjukov.
Keeletest tööle võtmisel
Tulika Grupi büroo- ja personalijuhi Angelika Leisi sõnul on taksojuhid FIE-st ettevõtjad, mis tähendab, et igaüks vastutab oma keeletaseme eest ise, firma nende keeleoskuse eest vastutust endale ei võta. “Loomulikult, kui inimene tuleb meie juurde lepingut sõlmima ja ta ei suuda meiega eesti keeles suhelda, siis jääb leping sõlmimata,” ütles Angelika Leis. Samuti kontrollib firma, kas taksojuhil on keeleoskust tõendav keeletunnistus või ei.
Tomusk nõustub, et teatud ulatuses on keeleõppimise intensiivistumise taga tõepoolest ka keeleinspektsiooni surve, ent paljud asutused ja firmad on ka mõistnud, et töötajate teadmistesse ja oskustesse investeerimine on märksa tulusam kui lakkamatu keeleinspektoritega kemplemine ja klientide pideva nurina kuulamine.
Keeleoskus
Teenindajatel
kehv keeleoskus
•• 2007. aasta nelja ja poole kuu jooksul kontrollisid keeleinspektorid 275 müüjat ja teenindajat, kellest ei vastanud keeleoskuse nõuetele 262 isikut.
•• 152-st varem ettekirjutuse saanud teenindustöötajast oli 27 arendanud oma keeleoskuse nõutava tasemeni.
•• 2006. aasta augustist alates on keeleinspektsioon kontrollinud 172 taksojuhi eesti keele oskust, neist 107 ei osanud eesti keelt tööks vajalikul tasemel.
