Üha enam inimesi jääb autoliisingu eest võlgu
„Portfellis olevate võlglaste arv on tõusnud, kuid on prognoositud tasemel. Isikud, kes on meile üle 60 päeva võlgu on 2,5 protsenti portfellist, mis on ootuspärane,“ ütles Swedbank’i liisingu divisjoni juhti Gunnar Toomemetsa Päevaleht Online’ile.
SEB Liisingu tegevdirektor Ainar Leppänen nentis, et selles küsimus on ühest hinnangut on raske anda.
„Lühiajaliste võlgnevuste esinemine liisinguvõtjal ei tähenda veel seda, et liisinguvõtja on kohustatud kohe vara tagastama, see kohustus saabub siis, kui võlgnevus ületab teatud arvu liisingumakseid ja liisinguvõtjaga ei ole saavutatud kokkulepet asja lahendamise kohta,“ jätkas ta.
Liisinguühingute liidu tegevjuht Reet Hääl ütles, et vale oleks rääkida liisingufirmale võlgu jäänud ja auto tagastamata jätnud klientide arvu plahvatuslikust kasvamisest, kuid võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on neid juhtumeid siiski märgatavalt rohkem.
„Headel aegadel oli sellised üksikud juhtumid, kuid praegu me enam üksikjuhtumitest ei räägi, vaid räägime ikkagi rohkematest juhtumitest,“ ütles ta.
Hääle sõnul tekitab küsimusi sageli ka see, et millal otsustakse, kas tegemist on säärase üle käte läinud juhtumiga. „Kas kolm kuud hiljem kui sa saad auto kätte või pool aastat hiljem?“ lisas ta.
Politseiametist öeldi, et kui liisinguvõtja võetud kohustusi ei täida, on tegemist panga ja inimese vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu rikkumisega, mille puhul saavad osapooled pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ning politsei võlaõigusseadusest tulenevaid nõudeid ei lahenda.
Liisingupakkujate sõnul võib teatud situatsioonis siiski sekkuda ka politsei.
„Kui tegemist on pahatahtliku juhtumiga ja meil on alust arvata, et meie liisitud vara on ohus, võime pöörduda abi saamiseks ka politsei poole,“ ütles Swebanki liisingu divisjoni juhti Gunnar Toomemetsa.
„Politseile avalduse tegemine võib kõne alla tulla juhul, kui vara vallatakse seadusliku aluseta või ilmnevad muud asjaolud, mis tingivad politsei poole pöördumise,“ nentis SEB Liisingu tegevdirektor Ainar Leppänen.
Üldist statistikat selle kohta kui palju leidub neid kliente, kes ei ole liisingut maksnud, ent samas ka pangale autot tagastanud, pole pakkuda ühelgi asutusel.
Liisinguühingute liidu tegevjuht Reet Hääle sõnul on üheks põhjuseks, miks sääraste juhtumite ülevaatlik statistika puudub just see, et liisingufirmade tingimuste vahel on erinevusi.
Justiitsministeeriumist öeldi samuti, et neil pole eraldi statistikat sääraste kohtusse jõudvate juhtumite kohta.
