Üha rohkem juhte toetub otsustamisel esoteerikale
Avalikult keegi horoskoopi, feng shui’d, kristalle taskus või kaardimoori külastamist ei tunnista – harvad erandid välja arvata –, ometi otsib üha rohkem ärimehi ja -naisi tuge ebateadustest, kinnitavad ka teadjamehed, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Finants ja Juhtimine.
Eestis tegutsev suurpank valib ühte osakonda uut töötajat. Elulookirjeldusi on tulnud saja ringis, sõelale on jäänud mõnikümmend. Kuidas edasi, ohkab personaliosakonna töötaja nõutult. Lihtne, ütleb selle osakonna juhataja, kuhu uut töötajat vajatakse. Ta trükib sõelale jäänud avaldused välja ja jagab need kahte virna: ühes need, kes horoskoobi järgi tema tähtkujuga ei sobi, ja teise need, kes sobivad. Viimasesse jäi alles päris vähe kandidaate, edasi minna oli lihtne. Hiljem väitis osakonnajuhataja, et kui horoskoop kõrvale jätta, osutus töökoha saaja ikkagi kõige paremaks.
Ma ei tea, kuidas juhiameti pidajatele endile, kuid minu jaoks süütas see kolleegi räägitud lugu hiljutisest personalivalikust mainekas ettevõttes punase häirelambi. Üks asi on see, kui tippjuht kujundab oma kabineti feng shui põhimõtete järgi või hoiab ridikülis sobilikku kristallkuulikest, teine asi on see, kui tema „kolmas silm” sekkub otseselt ettevõtet puudutavatesse otsustesse.
Kõik ettevõtjad küsivad enne tähtsaid tehinguid nõu, vastab mu selleteemalisele küsimusele Eestis väga tuntud teadjamees, kes kliendisuhte konfidentsiaalsusele viidates ei taha, et me tema nime selles kontekstis ära toome. Nagu ka tuntud naisselgeltnägija. Isegi mitte see mees, kes alati oma nimel ühiskondlikes asjades sõna võtab, ei taha sel teemal avalikult rääkida. Miks? Sest nõuküsijad ärimaalilmast rõhutavad, et nende pöördumisi tuleb suures saladuses hoida. Kui mina ütlen, et jah, palju ärimehi ja juhte käib mu juures, siis ei tule rohkem keegi, ütleb intervjuu andnud selgeltnägija. „Meil on väga kriitiline suhtumine kõigesse, mida ei mõisteta, seepärast inimesed kardavad avalikult tunnistada, mis neile tuge ja jõudu annab,” ütleb ta. Ilmselt on selles omajagu tõde.
Kõik teevad, keegi ei tunnista
Helistame 16 juhile ja ettevõtjale. Mitte tippudele, vaid keskastme juhtidele ja paarile juhatuse esimehele ning mõnele väikeettevõtjale, erinevatelt elualadelt, enamik töötab pealinnas. Tulemused on hämmastavad. Kaheksa alla 35-aastast juhti tunnistas, et loevad alati enne tähtsaid nõupidamisi horoskoopi, et „valmis olla”. Neli naisettevõtjat laseb endale regulaarselt kaarte panna. Paar inimest laseb koostada astroloogilisi kaarte, et selgeks teha, millal on tehinguteks parim aeg. Kahel küsitlusel on n-ö oma selgeltnägija, kellele nad helistavad „väga tihti”.
„Mulle tundub, et esoteerika võiks olla rikaste lõbu, sest sellesse teemasse sügavuti minnes tekib väärkujutelm, et asjad hakkavad iseenesest hästi minema. See omakorda tekitab „küll läheb” ellusuhtumise ja pragmaatilisus ning reaalsustaju kaob tagaplaanile,” on kirjutanud blogis koolitaja Andro Kullerkupp.
Kust jookseb piir? Kas nädalaks ühiskonnast eemaldumine ja vaikuses mediteerimine enne tähtsat suurostu on okei? Aga selgeltnägija külastamine sama asja pärast ei ole okei? Kas suure üleeuroopalise ettevõtte personaliotsused horoskoobi põhjal on okei? Aga inimese palkamata jätmine põhjusel, et „ta mõjus vestlusel ärritavalt”, ei ole okei või vastupidi?
Miks me sellest üldse kirjutame? Sest esoteerika juhtimises ja ärimaailmas on praegu väga kuum teema, ütleb noor kolleeg. Niisiis, kõik teevad, aga keegi ei tunnista?
Kuni müstikaga tegeletakse iseendale ja iseenda pärast, miks siis mitte. Siit võikski joosta piir.
