Ühe idufirma lugu: kuidas peaaegu maailma suurimaks ükssarvikuks tõusnud ettevõte kaotas kõik oma miljardid

 (56)
WeWorki karismaatiline kaasasutaja ja pikaajaline tegevjuht Adam Neumann suutis kaheksa aastat investoreid oma äriideega hullutada.
WeWorki karismaatiline kaasasutaja ja pikaajaline tegevjuht Adam Neumann suutis kaheksa aastat investoreid oma äriideega hullutada.Foto: Eduardo Munoz, Reuters/Scanpix

Iisraeli päritolu Adam Neumann (40) tahtis 2010. aastal asutatud idufirmaga WeWork muuta kontorikultuuri ja maailma. Tänaseks on ta ettevõtte juhtimisest taandatud. Mis läks valesti?

Kümme päeva enne 2018. aasta lõppu tõusis WeWorki uus 60 miljonit dollarit maksma läinud Gulfstream õhku ühelt väikeselt, New Yorgist põhja jäävalt lennujaamalt ning võttis sihiks Kauai saare Hawaii saarestikus, kirjutab Financial Times. Lennuki pardal oli Adam Neumann – ettevõtte karismaatiline kaasasutaja, kel oli plaan minna legendaarse Laird Hamiltoniga surfama – ning 20 miljardi dollari suurune saladus.

Oli möödunud vähem kui kümme aastat sellest, kui pikka kasvu iisraellane tuli koos oma sõbra Miguel McKelveyga välja ideega, kuidas muuta igavad ja argipäevased kontorid inspireerivateks kogukondadeks rahutu loomuga ettevõtjatele. WeWork’ist oli saanud New Yorgi suurim ärikinnisvara haldaja ning Londonis jäi ta ruutmeetrite poolest alla üksnes Ühendkuningriigi valitsusele.

WeWorki tööruumid Shanghais

Ettevõte ei müünud vaid lühiajalise üürilepinguga kontoriruume idufirmadele, kes otsisid paindlikkust. WeWork, kelle kontoriruumides olid näpppalli lauad, mediteerimisruumid ja kraanist voolas vaadiõlut, mitte ainult ei näinud teistsugune välja, vaid pakkus ka füüsilist sotsiaalset võrgustikku tervele põlvkonnale milleeniumlastele, keda huvitas, kas elu väljaspool arvutiekraani on ka võimalik.

Seotud lood:

Neumanni visiooni luua täiesti uut liiki töökultuur – ja midagi veelgi enamat – jagati peagi kõikjal. „Me oleme siin selleks, et muuta maailma,” märkis WeWorki kaasasutaja. „Millegi vähemaga ma ei lepi,” lisas ta. Idufirma ülesehitamise protsessis ei unustanud ta ise muidugi ka oluliste verstapostide tähistamist lärmakate tekiilapidudega või hedonistlike suvepäevadega.

Leidis investori, kes oli nõus miljardeid ettevõttesse panema

39-aastasena oli Neumanni vara väärt miljardeid. Seda enamjaolt tänu ühele mehele – SoftBanki omanikule, Korea-Jaapani päritolu ettevõtjale Masayoshi Sonile (62), kes oli dotcomi ajastul nii teeninud kui ka kaotanud varanduse ning hiljem end taas üles töötanud, investeerides sellistesse uue tehnoloogiaajastu ettevõtetesse nagu Alibaba ja Uber.

Neumann armastas praalida, et tal võttis vaid 28 minutit aega, et veenda Soni WeWorki investeerima. 2017. aastal investeeris SoftBank läbi oma sajamiljardilise Vision fondi toona 20 miljardit väärt olnud WeWorki 4,4 miljardit dollarit. Tegu on ühe suurima erainvestori investeeringuga, mis maailmaajaloos on tehtud.

2018. aastal lisas SoftBank oma algsele investeeringule veel 4,25 miljardit dollarit. Sellega sai WeWork’ist üks maailma juhtivaid ükssarvikud ehk idufirmasid, mille väärtus oli ületanud miljardi piiri ilma, et ta oleks börsile läinud või teeninud kasumit.

SoftBanki kontor

Saladus, mida Neumann Hawaiile lennates kaasas kandis, 20 miljardit dollarit väärt tehing – mis kandis koondnime „Projekt kindlus” – nägi ette, et Son investeerib ettevõttesse veel 10 miljardit dollarit ning ostab täiendava 10 miljardiga kõik teised osanikud peale Neumanni ettevõttest välja. See oleks Neumannile aastakümneteks taganud kontrolli ettevõtte üle.

2019. aasta jaanuariks oli ettevõtte väärtus kasvanud 47 miljardi dollarini ja Neumanni enda vara väärtuseks hinnati 13 miljardit dollarit. Ettevõte, mis alustas 2010. aastal ühes linnas, tegutses 2019. aasta alguses 105 linnas üle maailma.

Samas möödus vaid aasta, kui seesama Gulfstream pandi müüki, Neumann tõrjuti tema end asutatud ettevõttest välja ning WeWorki rahaline puhver piirdus vaid kahe nädalaga. SoftBank oli sunnitud ettevõttele appi minema ja sellega nullima kõik oma algsed WeWorki tehtud investeeringud.

Kuidas nii siis läks?

See, kuidas idufirma õnn aastaga täielikult pöördus, on õppetunniks kõigile investoritele, kes kunagi mõnda sarnasesse idufirmasse, mis kasumit ei teeni, investeerima peaks. Kuigi WeWorki algusaastatel olid büroopinnad majanduskriisist väljuva maailmamajanduse mõjul väga soodsad ja ettevõte sai kiiresti kasvama hakata, kaotati kõik miljardid nendel samadel põhjustel, mis ikka on maailmaajaloos ettevõtteid käpuli ajanud: üleolek, ahnus ja rahajanu.

Olles vestlenud kümnete WeWorki ja SoftBanki endiste töötajate ning nõuandjatega, kirjeldab Financial Times, kuidas raha sai otsa ja õhk maailma enim haibitud idufirmast välja lasti. Neumanni kõrval töötanud ütlevad, et just 2018. aasta lõpp ja 2019. aasta algus, see 20-miljardiline saladus, millega ta Hawaiile lendas, tähendas pöördepunkti nii ettevõttele endale kui ka nö kerge raha ajastule, milles see seni toimetanud oli.

WeWorki ärimudel oli lihtne: ettevõte üüris ärikinnisvara, renoveeris kontorid ja otsis neisse uued rentnikud. Töölaud ühes WeWorki New Yorgi kontoris maksis 560 dollarit kuus. Seetõttu oli üks risk juba algusest peale selge. See töölaud ei olnud odav, WeWorki üürilepingud olid oluliselt pikemaajalised, kui kate, mis neil rentnike näol sisse tuli. Ka ei olnud ettevõte tegutsenud majanduslanguse olukorras.

WeWorki kontorid

Neumann oli aga suurepärane müügimees ja investorid muudkui pumpasid raha ettevõttesse. Isegi, kui ta mõistis, et suure osa oma varandusest võlgneb ta SoftBanki omanikule, ei näidanud ta seda välja. Ta veenis Soni andma talle otsusõigus ka pärast seda, kui SoftBankist oli saanud ettevõtte enamusosanik. Son nõustus ka ettevõtte väärtuse hindamisega 47 miljardi dollari peale. Sellega oleks WeWorkist saanud Uberi järel kõige väärtuslikum idufirma maailmas.

Kuigi nii Son kui ka Ron Fisher, SoftBanki asepresident teadsid Neumanni nõrkust marihuaana ja tekiila vastu, leidsid nad, et see pole piisav põhjus, miks lepingut katki jätta. Küll aga lisati sinna punkt, et Neumanni saab sundida ettevõtte juhi kohalt taanduma, kui ta paneb toime kuriteo ja mõistetakse selles ka süüdi. Läbirääkimised lepingu punktide üle kestsid nädalaid.

Lepingu sõlmimine oli juba lõppjärku jõudnud, juba arutati, kuidas sellest avalikult teada antakse, kui Son helistas 24. detsembril Hawaiil olevale Neumannile ja ütles, et tehingut ei tule. Ta oli jõudnud järeldusele, et see oleks tema vara liialt suurde riski seadnud. Sellest peale hakkasid Soni ja Neumanni suhted mõranema ning WeWorki jaoks tähendas see katastroofi algust.

Hakati uut raha otsima

Kuigi Neumann lendas kiiresti Mauile, kus Son tol hetkel parasjagu viibis, ja veenis teda investeerima ettevõttesse veel miljardi, oli seda liiga vähe, et olukorda päästa. 2019. aasta alguses tagasi USA-sse lennanud Neumann tegi näo nagu kõik oleks jätkuvalt hästi. „Meie arvel on praegu kuus miljardit dollarit, sellest piisab, et ettevõtet järgmised neli-viis aastat rahastada,” rääkis ta teleintervjuus. Kuigi SoftBank oli lubanud järgmise üle 4-miljardilise investeeringu, oli 2018. aasta lõpus ettevõtte arvel vaid 1,75 miljardit dollarit.

WeWorki töötajad olid unustanud, kui kiiresti raha ettevõttes põleb, nad uskusid, et järgmised investorid on peagi lisa toomas. Teades, et ettevõttel saab peagi raha otsa, olid Neumanni parem käsi Jen Berrent ja ettevõtte finantsjuht Artie Minson mõelnud välja ka plaani B. Loetud nädalad pärast seda, kui „Projekt kindlus” lagunes koost, olid nad valmis andma sisse avalduse börsile minekuks. Kuigi see oleks toonud ettevõttele lisamiljardeid, ei olnud ei Neumann ega Son sellega nõus.

Otsiti uusi investoreid, kes oleks nõus raha WeWorki panema, kuid keegi ei olnud seda valmis tegema. 2019. aasta kevadel mindi Goldman Sachsi panka, et saada 10 miljardi dollari suurust laenu, mis oleks aidanud börsile minekut vältida. Samal ajal põletas ettevõte raha sellises tempos nagu tal oleks see raha juba olemas.

WeWorki kontorid

2019. aasta esimese kuue kuuga kulutati 2,4 miljardit dollarit uute kontorite avamisele. Neumann survestas töötajaid tohutute eesmärkidega. Kui 2018. aastal oli ettevõte avanud 252 000 uut töölauda, siis 2020. aastaks seati eesmärgiks 750 000. Juuli alguses sai Neumann telefonikõne, mis hävitas kõik lootused täiendavale rahastusele. Goldman Sachs ütles, et nad ei saa ettevõttele laenu anda.

Seepeale läks Neumann ühe tuttava J.P.Morgani pankuri juurde, kes oli nõus teda aitama. Kuidagi suudeti erinevate pankade abiga kuus miljardit kokku saada, kuid see oli vajalik tagatis selleks, et WeWork saaks börsile minna ja kaasata kolm miljardit dollarit. Kuigi Neumann oli jätkuvalt selle idee vastu, pandi ta fakti ette, et muud valikut enam ei ole.

Tegelik väärtus kolm korda madalam

Pärast 14. augustit, kui WeWork avalikustas oma börsiprospekti, ilmnes, kui palju ebamõtekaid kulutusi WeWorkis tehti ning boonuseid oli Neumanni enda ja tema perega seonduvalt sinna sisse kirjutatud. Investorid andsid üsna selgelt mõista, et see ettevõte ei ole väärt 47 miljardit dollarit. Septembriks hindasid ettevõtte finantsnõustajad, et investorid on vaid siis investeerima, kui ettevõtte väärtus hinnatakse 15-18 miljardi dollari peale.

Septembri keskpaigas avaldas Wall Street Journal detailse loo Neumanni marihuaana tarbimisest. Kuigi investorid olid teadlikud WeWorki peokultuurist, oli see viimaseks piisaks karikas. Neumanni pankurid ütlesid talle, et ta võib IPO mõtte maha matta. See ei olnud löök mitte ainult tema uhkusele vaid ka ettevõttele, kellel oli selleks hetkeks vaid 2 miljardit dollarit arvel. Sellega oleks pidanud ettevõte vastu vähem kui kaks kuud.

Mitu Neumanni asetäitjat said tegevjuhi õigused ja asusid personali kärpima. Ka selgus, et finantsgarantiid, mis ettevõte arvas, et tal on, ei ole nii tugevalt paigas, kui eeldati. Lõpuks tuli SoftBank ettevõttele appi, kuid Son nõudis, et Neumann loobuks nii tegevjuhi kohast kui hääleõigusest juhatuses.

Son teadvustamas Softbanki majandustulemusi, millele andis WeWorki investeering tugeva löögi.

Kakskümmend aastat pärast seda, kui Son kaotas 70 miljardit dollarit dotcomi maania tõttu, pidi ta nüüd maha kandma 4,6 miljardi dollari suuruse investeeringu, mis ta oli WeWorki alla pannud. Küll aga on tänaseks tema käes WeWorki omanikuõigused ja ta on pannud endale lojaalsed juhid ettevõtte etteotsa.

Ilma kaasasutaja Adam Neumannita on WeWork ka hoopis teistsugune ettevõte. „Adam oli nagu päike, kelle ümber me kõik tiirlesime. Me olime maailmakuningad,” meenutas üks idufirma töötaja. WeWork, kes on nüüd seadnud uued, märksa tagasihoidlikumad eesmärgid, jätkab laienemist. Järgmise kolme aasta jooksul loodab ettevõte kasvatada oma klientide arvu poole võrra.

"Vahendeid valimata" strateegia enam ei tööta

Kuigi maailmas on jätkuvalt umbes 450 ükssarvikut, on pärast WeWorkiga toimunut investorid kahtlemata oluliselt ettevaatlikumad. Nagu märkis teisegi SoftBanki toetatud idufirma, Uberi tegevjuht Dara Khosrowshahi selle aasta veebruaris: „Iga hinnaga kasvamise ajastu on möödas.”

Mis puudutab Neumanni, siis tema veedab oma päevi Tel Avivis, kus ta püüab selgusele jõuda, kas müüa WeWorki aktsiad SoftBankile või uskuda edasi visiooni, mida ta pea kümme aastat kogu maailmale müüs. Kuniks Neumanni naine Rebekah ootab seda, millal nad oma viie lapsega taas New Yorki naasevad ja uuesti otsast alustavad, püüavad erinevad alustavad idufirmad müüa Neumannile oma ideed maha.