Kui kõrvutada tänavusi andmeid möödunudaastase kontrolli tulemustega, siis on olukord  läinud kehvemaks. Mullu ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875-st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%. Sel aastal on see protsent juba 94,5.

Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk märgib, et eeltoodud arvud näitavad töötaja esmast kontrolli sellel töökohal. Kui inimene rändab ühest töökohast teise, käsitleb inspektsioon tema kontrolli uuel kohal esmakordsena.

Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. “Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel,” tõdeb Tomusk. “Kui sajast õpetajast teeb eksami ära kümme, siis sajast teenindajast õpib keelt ja sooritab eksami kakskümmend. Müüjate motivatsioon õppida on suurem kui õpetajatel.”

Eesti keelt mittekõneleva kaadriga kaupluste pingerida juhib odavkaubanduskett Maxima, kes on hakanud inspektsiooni soovitusel oma kaadrit koolitama.

Tasuta õpe

“Õpingud on kestnud kuu aega ja möödunud nädala seisuga on seal käinud 70 inimest,” märgib Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid. Keeleõpe on teenindajatele tasuta.

“Sel aastal on meil vaja 700 uut töötajat ja nende leidmine on väga raske,” tõdeb Erilaid.

“Inimesi tuleb võtta otse koolipingist, neil on algtase olemas, aga keelepraktikat pole.”

Tomuski sõnul ootab inspektsioon koolide eestikeelsele õppele üleminekut, sest praegused lõpetajad ei saa koolist kaasa eesti keele oskust. “Sünniaastaga 1986, 1987 inimeste keeleoskus on null!”

Muulaste keeleoskusega on kehv lugu ka avalikus sektoris, kus keeleoskus on kohustuslik. Möödunud aastal kontrollitud avaliku sektori töötajatest, sh õpetajatest, ei osanud keelt vajalikul tasemel 89%.  Keeleinspektsioon on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle.

Inspektsiooni tegevust finantseeritakse riigieelarvest, 2006. aasta eelarve oli 3 970 400 krooni, sh 55 000 krooni infotehnoloogia investeeringuteks.