Ühendpankur: Lätis ja Leedus ei ole ametiühinguprobleeme

 (8)
Nils Melngailis
Nils MelngailisFoto: Madis Veltman

Nordea ja DNB Balti pankade ühendamisel tekkiva uue panga nõukogu esimees Nils Melngailis ei välista intervjuus Ärilehele tulevikus panga börsile viimist ja mainis, et Lätis ja Leedus ei ole pangal ametiühinguprobleemi.

Kas teil on varem karjääri jooksul olnud võrreldavat väljakutset nagu praegune Nordea ja DNB Balti üksuste liitmine?

Igas tööstusharus on oma väljakutsed ja konkurentsiolukord. Olin Läti telekommunikatsioonifirma Latlelekomi juhatuse esimees, mis tegeles fikssidega, kuid kus meil puudus mobiilsideoperaator. Pidime nuputama, et kuidas tegevust sedasi ümber korraldada. Kuidas leida parim strateegia, asju prioriteetide järgi asetada, äri organiseerida. Nüüd on olukord üsna sarnane. Hiljuti olen olnud tegev Lõuna-Euroopas, kus pankadel on hoopis teistsugune väljakutse, milleks on halvad laenud. Seal ehitatakse nullist üles varahaldus. Ka siin on väga suured võimalused, et ehitada viie kuni seitsme aastaga huvitav äri.

Kuidas on kuni tänaseni pankade liitmine läinud?

Hästi. Nüüd kui Erkki Raasuke on määratud panga juhiks, on natuke lihtsam hakata langetama otsuseid. Oleme jätkuvalt plaanimise faasis, ootame regulaatorite nõusolekuid. Kuid selles osas, kuidas me panka organiseerime, mis süsteeme me hakkame kasutama, selles osas hakkavad asjad kiiremini toimuma, kui oleme saanud load. Praegu on kõik kenasti ajagraafikus.

Seotud lood:

Kas enamus on juba tehtud või veel mitte?

Planeerimine on kergem osa. Olles olnud erinevates ärides juht, on alati olnud tähtsam elluviimine. Kahjuks on intensiivsem töö alles ees. Me oleme Erkki Raasukesega väga julgustatud mõlema organisatsiooni töötajate kvaliteedist. Mõlema organisatsiooni töötajad on väga avatud koostööle.

Kas Eesti võimalik pangalõiv on liitumise ja panga peakontori seisukohast oluline teema?

Peame iga maksu ja seadusemuudatusega planeerimisel arvestama, kuna see avaldab rahalist mõju. Baltikumis ja Eestis on töötajad väga kogenud tehnoloogia, innovatsiooni ja panganduse alal. Maksude ja õiguse osas on olnud Eestis väga selge keskkond. Seetõttu otsustasime luua peakontori Eestisse ja me jätkame sellel teel kui just midagi ei tule ette.

Kas maksu kehtestamine tähendab, et pank kaalub peakontori loomist kuhugi mujale?

Me ei ole seda veel arutanud. Muidugi me peame iga muutusega, nagu ka see, arvestama. Peame oma plaane muutma, kui see osutub vajalikuks. Peame olema paindlikud, kuid selle teemal spetsiifiliselt ei ole meil arutelusid olnud. Kui maks tuleb, siis me mõtleme sellele.

Kas ühendpangal on Eestile sarnaseid probleeme ametiühingutega ka Lätis ja Leedus?

Ei ole. Pangandus on väga konkurentsivõimeline äri. Meil hakkab olema väga läbipaistev ja tulemustel põhinev töökultuur. Meile on tähtis, et me suudaksime tööle meelitada ja hoida parimaid töötajaid, kes on uhked meie strateegia üle.

Kas Eestis oli Nordea ametiühingu teema üllatav?

Selliseid asju juhtub. Ametiühinguid on ka teistes majandusvaldkondades. Näiteks Lätis telekommunikatsiooni alal. Ametiühingutega võivad suhted teravaks minna, kui kerkib üles ebakindlus. Seetõttu me anname väga selgelt teada kõigile töötajatele sellest, mida me teeme. Püüame kaasata mõlema panga meeskonda, et nad avaldaksid oma arvamust. Loodetavasti nad liituvad meiega ja muutuvad panganduse liidriks. Selle põhjal ei peaks meil ilmtingimata olema vajadust ametiühingu järele. Üldiselt dünaamilistes majandusharudes puuduvad ametiühingud.

Kui kaugel on lood pankade liitumiseks heakskiidu saamisel konkurentsiametitelt ja finantsinspektsioonidelt ning Euroopa Keskpangalt?

Me oleme neile saatnud kogu oma dokumentatsiooni. Oleme kohtunud kõigi regulaatoritega Leedus, Lätis ja Eestis ning Euroopa Keskpangaga. Kuna oleme euroalal suur süsteemse tähtsusega pank, hakkab järelevalvet meie üle teostama Euroopa Keskpank. Me ei näe hetkel küll ühtegi põhjust, miks me ei peaks nõusolekut saama. Loodame tehingu lõpule viia teises kvartalis, kuid see on nende otsustada.

Räägitakse, et Leedus ei ole konkurentsiamet rahul panga suure turuosaga Leedus…

Me ei ole sellest midagi kuulnud. Meie arvates ei ole põhjust arvata, et meil tekiks domineeriv turuosa. Muidugi võib liitumist riigiti või segmenditi eraldi vaadata, kuid kui neil on küsimusi, siis me vastame neile meelsasti.

Palju praegu töötab pankades töögruppe liitumise kallal?

(Naerab) Rohkem kui üks. Plaanimise faasis katavad töögrupid kõiki funktsioone – infrastruktuur, andmete turvalisus, riskijuhtimine, IT, erinevate kliendisegmentide planeerimine. Kindlasti rohkem kui kümme töögruppi.

Kas ühendpanga tekkega konkurents Balti pangandusturul kasvab või kahaneb? Üks pank jääb vähemaks…

Konkurents suureneb. Praegu on kaks suurt ja domineerivat panka. Kuigi pankade arv väheneb, siis kahe suure panga jaoks kasvab konkurents. Seni ei ole kahele suurele tegelikku konkurentsi tekkinud ja see olukord muutub. Kui kahe konkurendi asemel on kolm. Mehe tahame olla parim pank, olgu siis suurim või mitte.

Mis on uue panga nimi?

Me vaatame erinevaid variante. Me avalikustame uue nime niipea kui võimalik. Maailmas on miljoneid firmanimesid ja me peame leidma unikaalse.

Kas pangal on ambitsioon kujuneda hinnaliidriks?

Me peame olema konkurentsivõimelised, kuid me ei saa võtta ainueesmärgiks, et kliendid valiksid meid mõne konkreetse toote hinna pärast. Meie strateegia ei ole hinnast veetud, vaid pigem kvaliteedil põhinev.

Kas strateegia näeb ette panga börsile viimist?

Seda ma ei välistaks. Esimese etapina tuleb viia lõpuni integreerimine. Siis tuleb pank ette valmistada krediidireitingu saamiseks, kuna näiteks osadel ettevõtetel on miinimumpiirangud, millest madalama krediidireitinguga pankades nad raha hoida ei tohi. Paljusid samu asju tuleks teha ka börsile minekuks. Me oleme kindlasti ettevalmistatud börsile minekuks. Loome investorsuhete osakonna ja jagame avalikkusele finantsaruandeid.

Kas mõni pank on juba pöördunud teie poole, et osta uus pank ära?

Ei. Minule isiklikult küll mitte. Potentsiaalsetel ostjatel võib olla huvi mistahes organisatsiooni suhtes, kuid hind otsustab kõik. Meie puhul on aktsionäride poolt kavatsus väga selge – luua kahe-kolme aastaga väärtusloov organisatsioon. Võib-olla teeme kunagi IPO või ostame panga kusagil väljaspool Baltikumi, näiteks Poolas (naerab).