Ühes aspektis on koroonakriis positiivset mõju avaldanud: tööandja ravikindlustusega töötajate arv on järsult kasvanud


Gripp ja nohu
Gripp ja nohuFoto: Argo Ingver

Kindlustusseltside liidu statistika kohaselt on tänavu teinud vabatahtliku ravikindlustuse 242 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 9360 töötajat.

Sellega on tööandja ravikindlustusega töötajate arv võrreldes möödunud aasta lõpuga, mil kindlustatud töötajaid oli 4370 ja lepinguid 157 tööandjal, kahekordistunud.

Kindlustusseltside liidu tegevjuhi Mart Jesse sõnul on tänavu ravikindlustuslepingu sõlminud tööandjate arv kiiresti kasvanud. „Arvestades käesoleva aasta tervishoiu väljakutseid, on tööandja ravikindlustus hea täiendus riiklikule ravikindlustusele,“ ütles Jesse.

Tema sõnul mõistab üha enam tööandjaid, et töötaja tervisesse panustamine on väga hea investeering, mis on kasulik nii tööandjale endale kui ka töötajale. „Ühtlasi on selge, et mida rohkem tööandjaid panustab vahetult ravikindlustusse, seda enam jõuab ravikindlustuse süsteemi lisavahendeid ja väheneb surve Haigekassa eelarvele,“ lisas Jesse.

Kõige rohkem kasutatakse tööandja ravikindlustust hambaraviks ja eriarstiabiks, sealhulgas tehakse uuringuid ja analüüse. Üha enam kasvab profülaktiline tervisekontroll ja psühholoogiline nõustamine. Eestis pakuvad eraravikindlustust tööandjatele ERGO, Seesam, If ja BTA ning eraisikutele ERGO.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti hinnangul on koroonaviiruse levik pannud paljud ettevõtjad aina enam mõtlema selle üle, kuidas säilitada kvaliteetsed tööprotsessid ning hoida oma töötajad tervetena. „Kui eriarstide ravijärjekorrad on pikenenud, siis tervisekindlustusega saab töötaja varem arsti vastuvõtule. Mida rutem saab töötaja arstiabi, seda kiiremini naaseb ta tööle,“ selgitas Luht.

Seotud lood:

Kaks aastat tagasi kehtestatud maksusoodustus võimaldab tööandjal teha ravikindlustusleping erisoodustusmaksuta kuni 100 euro ulatuses kvartalis iga töötaja kohta.

BTA isikukindlustuse tootejuhi Mihhail Prokopjevi sõnul on ettevõtjatel tihti küsimus, kuidas 400 eurot maksusoodustust aastas parimal viisil kasutada. „Maksusoodustus võimaldab töötajate tervise edendamiseks hüvitada kulutusi nii spordile kui ravikindlustusele. Kõik ei ole aga spordikompensatsioonist huvitatud, vaid peavad just tervisele tehtavaid kulutusi tähtsamaks. Seepärast on iga leping tehtud ettevõtte vajadustest lähtuvalt,“ ütles Prokopjev.

ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk selgitas, et vabatahtliku ravikindlustuse kliendid jagunevad laias laastuks kaheks – Haigekassat omavad ja mitteomavad inimesed. „Haigekassata kliendid kasutavad vabatahtlikku ravikindlustust rohkem hooajaliste haigestumiste korral ning perearstide visiitideks. Haigekassat omavad inimesed aga eelistavad saada hambaravi ja külastada eriarsti, näiteks günekoloogi ja ortopeedi,“ ütles Lüüs-Likk.

Eesti kindlustusseltside liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.