Maksu- ja tolliameti tegi 2004. aasta 17. detsembril Eesti Ühispangale maksuotsuse, mille kohaselt andis Ühispank ajavahemikul juuli 1999 kuni august 2002 oma juriidilise osakonna juhataja Liivia Toomikule kuuluva OÜ Dilencia kaudu juhtivtöötajatele tasuta optsioone koguväärtuses 14,1 miljonit krooni.

Ühispank jättis optsioonid oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastamata ning hoidus sellega riigile 4,8 miljoni krooni tulu- ja 6,19 miljonit krooni sotsiaalmaksu tasumisest.

Ajakirjanduse andmeil said panga toonased juhid tehinult kokku 30 miljonit krooni tulu, sellest kümme miljonit teenis pangajuht Ain Hanschmidt ja seitse miljonit asepresident Lembit Kitter. Ülejäänud raha jagunes teiste panga juhtkonna liikmete vahel.

Ühispank esitas maksuotsuse peale küll kaebuse, kuid see jäi esimese astme kohtus täies ulatuses ja teise astme kohtus osaliselt jõusse.

Riigikohtu täna avalikustatud otsuse kohaselt oli maksu- ja tolliameti maksuotsus igati õiguspärane ja jättis selle täies ulatuses kehtima.

Riigikohtu otsuse kohaselt oli OÜ Dilencia moodustamise ja tegevuse ainus eesmärk võimaldada erisoodustuse andmist Ühispanga töötajatele.

"Seejuures on OÜ-d kasutatud ka selleks, et hoiduda kõrvale maksude tasumisest ning jätta maksuhaldurile mulje, justkui oleks tegemist OÜ tehingutega, mis ei puuduta Ühispanka," seisab riigikohtu otsuses. "Eeltoodust lähtuvalt tuleb OÜ Dilencia nimel vormistatud optsioonilepingud lugeda Eesti Ühispanga arvel toimunud tehinguteks ning tulu- ja sotsiaalmaksu määramine Eesti Ühispangale on õigustatud."

"Kuna riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Eesti Ühispanga tegevus vastab praegu kehtiva maksukorralduse seaduse § 84 tunnustele - tegemist on maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguga - siis nõustub kolleegium maksu- ja tolliameti seisukohaga, et Eesti Ühispanga tegevus oli tahtlik," märkis kohus.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld ütles Eesti Päevaleht Online'ile, et riigikohtu täna avaldatud lahend aitab oluliselt kaasa maksustamisalase õiguspraktika arengule ja selge arusaamise tekkimisele kogu ühiskonnas tervikuna.

"Maksuhalduri hinnangul oli tegemist olulise ning mahuka maksuasjaga, mis nõudis ameti revidentidelt ja juristidelt suurt uurimistööd ja põhjalikku andmete andalüüsimist. Kohtulahend vajab kindalsti põhjalikumat analüüsi ja seejärel saab teha ka sisulisemaid järeldusi," märkis Roopõld.

Roopõllu sõnul tuleb maksuhalduril tööandjatelt töötajatele antavate erisoodustuste maksustamist puudutavate küsimustega sageli tegeleda.

"Enamikel juhtudel pöörduvad tööandjad siiski maksuhalduri poole informatsiooni saamiseks enne erisoodustuste andmist, et tagasiulatuvalt ei tekiks probleeme maksukohustuse täitmisel. Üldjuhul on tegemist siiski väiksemate rahaliselt hinnatavate soodustustega (sõiduauto või eluaseme kompensatsioon vms), kuid järjest sagenenud on ka tööandjate poolt töötajatele optsioonide võimaldamine või osaluse andmine ettevõttes," lisas ta.