ühispanga väitel on eilne Hansapanga, Hoiupanga ja Tallinna Panga otsus ühispanga aktsiatega optsioonide tegemise peatamise kohta poliitiline, mitte majandusinfol põhinev.
"Pankade vastutustundetute avaldusteni on viinud asjaolu, et ühispank on selgelt Hoiupangal eest ära läinud ja väga tihedalt kandadele astumas Hansapangale," ütles ühispanga asepresident Margus Schults.
Hansapank, Hoiupank ja Tallinna Pank peatasid eile kauplemise ühispanga aktsiaoptsioonidega kuni ühispanga kasumiprognoosi avaldamiseni, sest kahtlustavad ühispanka siseinfo lekitamises ja väärtpaberituruga manipuleerimises. "Kõigil turuosalistel pole momendil infot ühispanga aktsia kohta ühepalju," selgitas Hoiupanga avalike suhete ja reklaamiosakonna juhataja Kristi Liiva optsioonide peatamist.
Analüütikute hinnangul on tõus põhjendamatu
ühispanga aktsia on juuli keskpaigast alates tõusnud juba 2,6 korda ja analüütikute hinnangul pole tõusu taga mitte ühtegi majanduslikku põhjust.
Teiste pankade selliste väidete nagu "turg on ühispanga aktsiaid ostes loll" taga on väitjate võimetus turu arengut ette näha, ütles ühispanga kapitaliturgude osakonna juhataja Margus Kangro.
"Hansa- ja Hoiupank on ilmselt hädas oma optsioonidega. Neid on ilmselt tehtud arvestatavas mahus ja kuna härrad pole turu ennustamisel kõige paremad olnud, siis mingisugused jupid on katmata jäänud ning nad ostavad neid positsioone täis," ütles Kangro.
See, et pangad ühispanga aktsiatega optsioonid peatasid, tähendab Kangro sõnul eelkõige seda, et need pangad ei paku klientidele teenust, mille järele on turul nõudlust. "Mis puudutab nende olemasolevaid optsioone, siis usun, et mingid osad sadadest miljonitest kroonidest on katmata ja kui nad täna hommikul veel midagi ära müüsid, eeldusel, et hind läheb alla, tekivad suhtelised suured kahjumid," ütles Kangro.
Optsioonide tegemise peatanud pangad riskide katmata jätmist ei kinnitanud. "Hoiupangal lahtisi katmata aktsiapositsioone pole," kinnitas Hoiupanga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Hassar Kipp.
ühispank eitab siseinfo leket
ühispank kinnitab, et ei ühispank ega ka tema tütarfirmad pole kasutanud siseinfot või tegelenud aktsiahinna tahtliku kergitamisega väärtpaberibörsil. Kahtlaste tehingute tegemistes süüdistatud ühispanga tütarfirma AS ühisinvesteeringud on Schultsi sõnul teinud ühispanga klientidele repo- ja marginaaltehingud kõikide börsil kaubeldavatele aktsiatega, sealhulgas ühispanga aktsiaga. Analoogseid tehinguid teevad ka kõik ülejäänud suuremad Eesti kommertspangad oma tütarfirmade kaudu.
Schultsi sõnul on börsil oldud poolteise aastaga pangas sisse viidud tugev siseinfo kultuur ja kõik isikud, kes infot või isegi selle suurusjärku teavad on siseringi isikute nimekirjas. Nende isikute aktsitehingud on väga rangelt reglementeeritud.
Momendil on ühispangas alaliselt siseringi infot omavateks isikuteks kuulutatud 25-30 isikut, tehnilisest sekretärist nõukogu liikmeteni. Schultsi sõnul on siseinfo lekkimise võimalusi pangas kontrollitud, kuid seni on süüdistused alusetud.
Väärtpaberiinspektsioon tunneb huvi
"Eeldatavasti hakkame lähipäevil uurima ühispanga aktsiatega tehtud tehinguid siseinfo kasutamise võimalikkuse uurimise kohalt," ütles Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobson.
Väärtpaberiinspektsioon saab asja uurida vaid siseinfo kasutamise kahtlusi, turuga manipuleerimise uurimiseks puuduvad seadused. "Seda ühispank kurjasti ära kasutabki," ütles Jakobson.
ühispanga aktsia kurss optsioonide peatamisest tingitult eriti kannatada ei saanud ja lõpetas päeva vaid 3,5 krooni ehk 2,5 protsenti madalamal tasemel kui eilne 140 krooni. Korraks langes aktsia kurss päeva jooksul küll ka 115 krooni tasemele, kuid kerkis taas üles. ühispanga aktsia oli täna börsil vaieldamatu liider nii tehingute arvu kui ka mahu poolest. Börsil tehtud 865 tehingust kuulusid 468 ühispanga aktsiale ja börsi päeva 201 miljoni kroonisest mahust moodustas ühispanga aktsia 127 miljonit krooni.
AARE REIVART
