Ühisrahastamise platvormi asutaja: meie investorid on mitu korda intelligentsemad ja haritumad kui tavaline taksojuht

 (59)
Kinnisvarateemaline konverents Viru Keskuses
Kinnisvarateemaline konverents Viru KeskusesFoto: Ilmar Saabas

Ühisrahastamise platvormi Crowdestate tegevjuht Loit Linnupõllu sõnul tulevad investeeringud välismaalt ning kogenud ja haritud investoritelt.

Täna toimus Viru hotellis kinnisvarakonverents, mille raames räägiti kinnisvara ühisrahastusest, mis võimaldab tavainimestel investeerida raha kinnisvaraarendustesse.

Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur Kaia Kask ütles, et on ise 100 eurot investeerinud. "Mulle hakkas muret tekitama see, et kõik platvormid on loodud turutõusu baasil ja keegi pole siiani langust üle elanud."

Kinnisvara ühisrahastusega tegeleva firma Crowdestate tegevjuht Loit Linnupõllu sõnul tekkisid ühisrahastusega tegelevad platvormid 2007 ja 2008 aasta majanduskriisist, kui laenu oli raske saada. "Siis oli ainus viis millegi loomiseks panna inimestega rahad kokku ja sealt see alguse sai," ütles ta, tuues näitena Hooandjat.

EstateGuru partner Marek Pärtel ütles, et isegi kui tekib langus, siis tegelikult ei ole laenu vara ohus. "Meie tagatisraja ja laenu suhe on 55% ja laenu pikkus on 16 kuud. Meie firma on olnud kaks aastat pakkumises ja ükski laen ei ole veel hapuks läinud."

Oleme olnud kaks aastat pakkumises ja ükski laen ei ole veel hapuks läinud.
Marek Pärtel
Seotud lood:


Loit Linnupõllu sõnul on Crowdestate olnud töös kaks ja pool aastat. "22 projekti oleme teinud ja kaheksa neist on lõppenud vastavalt planeeritule."

Kui sageli kirjeldatakse ühisrahastust kui lihtsat viisi investeerimiseks, kus saavad investoriteks hakata ka tavainimesed, nö taksojuhid, sest minimaalne investeerimissumma on 100 eurot, siis paneeli sõnul on äri liikunud üle piiri. "Taksojuhiga ei ole investorit aus võrrelda. Enamik on kõrgharidusega juhtival kohal. Ilmselgelt nad on mitu korda intelligentsemad ja haritumad kui tavaline taksojuht," ütles Linnupõld. "Investorid ehitavad enadale portfelli, kes investeerib 500 eurot, kes 1000 ja tihti arvutavad nad meie andmed üle, et õigsust kontrolli."

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmme sõnul on ühisrahastuse projektide laienemist kaalutud. "Oli lootus, et Euroopa Liit tekitab ühisturu, mis tähendaks, et kui ühes riigis on tegevusluba, siis saab seda kasutada ka teistes liidu riikides. Ootame, et Eestis võetakse vastu mõistlik regulatsioon, et projekti mujale Euroopasse viia, et Eestist saaks ühsirahastuse keskus."

Protsess on lihtne, kuid see-eest tülikam. Linnupõllu sõnul on projektide mahud suurenenud, sest investoreid on palju. "10 000 investoriga pole mõtet teha projekti, mille maksumus on alla 500 000 euro."

Kaia Kase sõnul võiksid projektid olla läbipaistvamad. "Mina vaatan seda investori seisukohast ja millest ma puudust tunnen on see, et projektid võiksid olla selgemad. Riske on hetkel raske hinnata," ütles ta.