Ukraina skeem, Eesti meetodid ehk kuidas tüssata ehitusel nii töötajat kui riiki?

Ümbrikupalgad ja lepinguta töötamine on "maksude optimeerimine", mis läheb Eesti riigieelarvele igal aastal maksma 87 miljonit eurot. Narva ehitaja sai omal nahal tunda nende maksulõksude hinda - ta töötas kaks kuud, saamata selle eest sentigi, firma aga tegutseb edasi, nagu poleks midagi juhtunud, selgub ETV uurivast saatest "Insight".

Kahekorruseline kortermaja Narvas. Hoolitsetud trepikoda. Siin elab Igor Tsvetkov, tugev keskealine mees. Ta avab ukse ja tervitab. Tugev käepigistus reedab tublit töömeest. Tsvetkov on terve elu töötanud ehitussektoris - kord palgatöölisena, kord üritanud oma äri püsti panna.

Tsvetkov poleks ka õudusunenäos ette kujutanud, et langeb nn klassikalise Ukraina tööjõurendi ohvriks. See skeem tähendab, et Ukraina töölise "lähetab" Eestisse näiteks Poola firma. Aga Eestis ju nii ei tehta?

Sellest, kuidas mehele lubati 100 eurot tunnis brutopalka ja kuidas talle 8000 eurot võlgu jäädi, loe ERRi uudisteportaalist.

"Oleks ma ette teadnud, et see nii läheb, poleks vaidlema hakanudki. Lihtsalt poleks hakanud. See oli tõeline piin, lihtsalt kohutav: närvid, tervis ja muu," tunnistab Tsvetkov.