Ukraina üleskutse osta Eesti kaupu jätab kohalikud ärimehed külmaks
Samas aga väidab Koik, et üldiselt ei tekita ekspordi ümbersuunamine mingit ažiotaaži, sest ekspordi maht Venemaale ja Ukrainasse pole eriti suur. “Meie tooteid Ukrainas on 1,5 miljardi ümber,” räägib ta.
Need, kes korraldasid aktsiooni Eesti toodete toetuseks on nüüd kaupade valikul väga tähelepanelikud. “Sõbrad ostavad ainult Vana Tallinna likööri, püüavad leida just Eestis toodetud sprotte. Minu tuttavad, kes otsustasid remonti teha, valivad ainult Eesti tehaste värve ja lakke,” väidab üks Eesti kaupade propageerimise aktsiooni “isadest” kiievlane Andrei Zatserkovnõi. “Analoogse aktsiooniga toetasime ka Gruusiat Venemaa agressiooni ajal,” meenutab Andrei.
“Andrei mõte tundus huvitav ning me asetasime vastava viite meie saidile,” räägib aktsiooni tuntuks teinud populaarse infosüsteemi Maidan.org.ua üks asutajatest Vladimir Martinjuk. Tema sõnul korraldas Venemaa mittedemokraatlike meetoditega psühholoogilist sõda Eesti vastu ning moonutas Pronkssõduri üleviimisega seotud informatsiooni ja see ebaõiglus peab olema karistatud.
Üsna tagasihoidlikult suhtusid aktsiooni aga kõige seotumad isikud – Eesti firmade diilerid. Viciunai Ukraina kompaniis, mis tarnib ukraina kauplustesse VICI kaubamärgi all Eestis toodetud kalafileed, imestati, et keegi kasutab nende toote fotot aktsiooni plakatitel – nimelt hoiab eesti tooteid ostma kutsuva plakati peal tüdruk VICI kalafilee pakki.
Tallinnas vaadatakse sellele initsiatiivile üldse skeptiliselt. Viciunai Gruppi kuuluva Paljassaare Kalatööstuse, mille toodangut müüakse Ukrainas VICI kaubamärgi all, juhatuse esimees Mauna Leppik arvab, et mida kaugemal on äri poliitikast, seda parem. “Sisuliselt on selle kampaania eesmärk poliitiline, mitte majanduslik. Ning tavaliselt äri poliitika pärast kannatada ei saa,” arvab tema.
Paljassaare Kalatööstuse ekspordi maht Venemaale on vaid kaks protsenti. Arvestades seda, et eksporditakse üldse 90% kogu toodangust, pole Venemaa turu tähtsus ning boikoti oht sugugi suur. “Ma ei usu, et eesti eksport Ukraina turule järsult kahe-kolmekordistub. Targad tootjad sisestasid Ukraina juba ammu oma väliskaubandusprojektidesse,” räägib Leppik.
Baltika Grupis ei teatud üldse midagi Ukraina üleskutsetest osta Eesti tooteid ning loobuti olukorda kommenteerimast.
Ei näe praktilist kasu ukraina aktsioonist ka Kalevi juht Oliver Kruuda. “Omal ajal omas NSVL 30 protsenti maailma kogu kondiitritootmisest. Nendest 30 protsendist moodustas kolmandik Ukraina tootmine. Maailma mastaabis omas Ukraina ligi 9 protsenti!” räägib tema.
Oma suhkur ja väga tihe konkurents teeb Ukraina turu teistele kondiitritootjatele praktiliselt kättesaamatuks. “Meid Ukraina ei aita,” tunnistab Kruuda. Tema arvates kestavad igasugused kodanikuinitsiatiivid viis–viisteist päeva ning pärast seda on kõigil juba ükskõik. “Vaat kui kõik Ukraina elanikud käiksid Mosaic särkides ja pükstes, siis oleksin ise valmis sinna sõitma ja neist igaühel kätt suruma,” selgitab Kruuda.
