Ukrainlasi koheldakse kui tasuta tööjõudu: õigusbüroo tegeleb kümnete palgata jäänud ehitajatega

 (73)
Gonsiori- Pronksi ristmik
AMTELi hinnangul suureneb käibemaksuauk plaanitavate seadusemuudatuste tõttu veelgi.Foto: Vallo Kruuser

Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud kümned Ukraina ehitustöölised, kes on sõlminud küll töölepingu, kuid kokkulepitud tasu neile tööandja tasunud ei ole.

Suur osa neist on siiski läbi töövaidluskomisjoni lubatud töötasu kätte saanud, kuid selleks on nad vajanud juristi abi. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, mida töölepingu puhul silmas pidada.

Viimasel ajal on palju räägitud Ukraina tööjõu kasvust Eestis. Paraku ei pea kõik tööandjad nendega sõlmitud kokkulepetest kinni ning jätavad töötasud maksmata. Viimase paari kuu jooksul on neist mitmed pöördunud abi saamiseks ka Eesti Õigusbüroo poole ning tänaseks on enamus neist lubatud palga õigusbüroo juristi abiga ka kätte saanud.

Orjatöö Eesti moodi

Ka Ärileht on sellistest juhtumitest varasemalt kirjutanud, kus palgata jäänud ukrainlased on pöördunud abi saamiseks erinevate MTÜ-da poole. „Kõige kurvem lugu, mida ma olen kuulnud, tuli Ukraina noormeestelt, kes nõudsid tööandjalt maksmata jäänud palkasid ja kaalusid tööinspektsiooni poole pöördumist. Tööandja ähvardas neid seepeale, öeldes, et meil käivad Eestis asjad nii, et teid viiakse metsa ja lastakse maha,” rääkis MTÜ Living for Tomorrow juht Sirle Blumberg.

Seotud lood:

Ettevõtjatel jääb oma käitumist põhjendades õigust ülegi ja ukrainlasi nähakse tööjõuna, mida peabki ekspluateerima. Sisekaitseakadeemia lõputöö koostamisel intervjueeris töö autor Liivi Horg ettevõtjat, kes kirjeldas, et tema alluvuses töötas 40 välismaalast, kellele töötasu oli keskmiselt 1500 eurot, kuid kes pidid selle väljateenimiseks töötama 300 tundi kuus. Ebamõistlikku töökoormust põhjendas ettevõtja sellega, et välismaalased teevadki 300 tunniga sama palju tööd kui hea Eesti kohalik töömees 160 tunniga. „Kui neil kogu aeg selja taga ei seisa, siis nad tööd ei tee,” kirjeldas ta ukrainlasi.

Kümned ukrainlased pöörduvad abi saamiseks juristi poole

Tööõigusele spetsialiseerunud Eesti Õigusbüroo jurist Katrin Martise sõnul ei kipu taolised olukorrad juristi abita lahenema. "Meie büroosse on abi otsima tulnud kümneid ukrainlasi ning mina isiklikult olen tegelenud 5 juhtumiga," ütles Martis. Ta sõnul on kõikide juhtumite puhul tegemist olnud saamata jäänud töötasuga.

"Julgustan inimesi taolises olukorras abi otsima ning juristid saavad siin parima võimaliku lahenduse välja kaubelda. Viiest kliendist kahega olen pöördunud töötasu väljanõudmiseks kohtutäituri poole, ülejäänud kolm on tänaeks töötasu täies ulatuses kätte saanud,” sõnas Martis.

Martis rõhutas, et töötasu saab nõuda üksnes kirjalike tõendite alusel ning nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat. “Siin ei loe tunnistajate ütlused, loeb üksnes kirjalik tõend kas töölepingu või näiteks pangaväljavõtte näol. Soovitan inimestel töövaidluste osas võialikult kiiresti juristi jutule tulla, kuna sellisel juhul on suurem tõenäosus töötasu kätte saada," ütles ta.

Vahel piisab ka sellest, kui jurist töövõtja nimel tööandjaga ühendust võtab ning tegevusplaani töötasu kättesaamiseks selgitab. Kui see tulemusi ei anna, koostab jurist avalduse töövaidluskomisjoni või hagi kohtusse - need tegevused on töövaidluste korral riigilõivuvabad ning üldjuhul lõppevad töövõtjale edukalt.