ÜKS KÜSIMUS | Kas Eesti Energia uue õlitehase rajamine on ikka kooskõlas Eesti 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega?

 (17)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister Taavi AasFoto: Priit Simson

Mitmed riigikogu liikmed ja ka riigifirma Eesti Energia esindajad on põhjendanud hiljutist 125-miljonilist rahasüsti uue õlitehase rajamisse sellega, et kuigi tegu on põlevkiviõli tootmisega, ei suurenda see oma tegevusaja jooksul Eesti keskkonnajalajälge. Ärileht uuris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, kui tõene see väide on.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar rääkis esmaspäeval pärast keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühist videoistungit, kus saadi ülevaade uue Enefit280 õlitehase ehitamisest, mis peaks Ida-Virumaale looma 500 täiendavat töökohta, et õlitehasel on oluline roll Eesti ringmajanduse eesmärkide saavutamisel, kuna põlevkivi pürolüüsimine võimaldab õliks ümber töödelda nii vanarehve kui ka vanaõlisid ja jäätmeplaste.

Ka kinnitas Savisaar, et Eesti õlitööstuse laiendamine on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega aastani 2050, sealhulgas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ega ohusta ka aastani 2030 sätestatud kliimaeesmärkide saavutamist. Sama on kinnitanud ka riikliku energiafirma enda esindajad. Küll aga on olulisemalt skeptilisel seisukohal õlitehase rajamise mõttekuse osas nii siinsed taastuvenergiatootjad kui keskkonnaorganisatsioonid, kes ei pea seda sammu keskkonna seisukohalt üldse mõtekaks.

Ida-Virumaale Auveresse plaanitud õlitehas peaks praeguste kavade kohaselt valmima 2024. aastal ning hakkama tootma ligi 268 000 tonni põlevkiviõli aastas. Valitsus otsustas märtsi lõpus toetada uue õlitehase ehitamist 125 miljoni euro ulatuses.

Seotud lood:

Ärileht küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kui tõene on väide, et õlitehase rajamine ei ohusta Eesti kliimaeesmärke ning kui palju panustab uus Enefit280 tehas pärast selle valmimist Eesti keskkonna jalajälge.

Vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Eestile tähendab roheline üleminek põlevkivi energeetika sektoris ennekõike väljumist suurema süsinikusisaldusega põlevkivielektri tootmisest ning selle asendamist peamiselt tuule- ja päikeseenergiaga. Oleme juba võtnud ambitsioonika eesmärgi 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaase 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. See on Euroopa Liidu üks ambitsioonikam eesmärk.

Põlevkivisektorist tuleneva CO2 vähenemine on juba paika pandud riiklikes arengudokumentides (kliimapoliitika põhialused aastani 2050, energiamajanduse arengukava aastani 2030, kliima- ja energiakava aastani 2030). Strateegia näeb ette suurema emissiooniga põlevkivielektri tootmise lõppemist, samal ajal jätkates õlitootmisega.

Strateegia elluviimine tagab põlevkivi sektoris järk-järgulise ja õiglase, sealhulgas ka sotsiaalse ja majandusliku ülemineku. Uue õlitehase rajamine tähendab lähiaastateks tööd Eesti inseneridele, ehitussektorile ning teistele sektoritele Ida-Virumaal. Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et vedelkütuste nõudlus säilib maailmas veel vähemalt aastani 2040.

Kokkuvõte arvudes: kui elektritootmises toimub elektritootmise konkurentsivõime vähenemisest tingitud emissioonide vähenemine ca viis miljonit tonni CO2 aastas (kasvõi 2019. aasta näitel), siis ühe õlitehasega tuleb juurde 0,5 miljonit tonni aastas. See on ka põhjus, miks täiendav õlitehas ei ohusta Eesti 2030. aasta CO2 vähendamise eesmärki.