ÜKS KÜSIMUS | Miks hindab Siim Kallas kriisi leevenduse maksumuseks 9 miljardit, kui Martin Helme on seni rääkinud vaid 1,5-2 miljardist?

 (195)
Riigikogu aseesimees Siim Kallas ja rahandusminister Martin Helme
Riigikogu aseesimees Siim Kallas ja rahandusminister Martin HelmeFoto: Fotokollaaž

Kui rahandusminister Martin Helme andis eelmisel reedel teada, et koroonaviirusest põhjustatud kriisi leevenduseks kulub järgmise kahe aasta jooksul kuni kaks miljardit eurot, siis Eesti endine peaminister ja Euroopa Komisjon asepresident Siim Kallas usub, et see summa võib oluliselt suuremaks kujuneda.

„Ma vaatasin ja võrdlesin neid abipakette, mis rahanduskriisi käigus Euroopa Liidus rakendati,” põhjendab riigikogu aseesimees Siim Kallas (Reformierakond), miks ta on välja öelnud, et koroonaviirusest põhjustatud kriisi leevendamine võib Eesti riigile seni väljakäidust oluliselt kallimaks maksma minna.

Aastatel 2004-2014 Euroopa Komisjoni asepresidendina ametis olnud Kallas tõi välja, kuidas Iiri majanduse päästmiseks kasutusele võetud paketi kogumaksumus – mis oli 62,5 miljardit eurot –, küündis kolmandikuni riigi SKT-st. „Meil on kolmandik SKT-st üheksa miljardit,” põhjendas ta. Kreeka majandusse süstiti lõpuks aga 164,5 miljardit, mis moodustab kolmveerandi riigi SKT-st, mille suuruseks on 214 miljardit eurot.

Laenud ja osanikuks hakkamine mõistlikumad kui arutu rahajagamine

Samas rõhutas Kallas, et see, kui suureks see summa lõpuks kujuneb, ei ole nii oluline, kui see, mida sellega tegema asutakse. „Ma võin rääkida sellest, mis selle rahanduskriisi ajal tehti – tol ajal anti laenu pankadele, et nad saaksid edasi laenata. Võlasuhe kasvas ligemale 50%. Aga laen tähendab seda, et ühel hetkel tuleb see tagasi maksta,” märkis Kallas.

Seotud lood:

Ta tõi välja, et kui hakata raha lihtsalt laiali jagama, tulevad seda nõudma ka need, kes oskavad sellega pigem oma taskuid täita. Ameeriklased suunasid 2008-2012 kriisi lahendamise käigus 431 miljardit dollarit majandusse, kuid nemad paigutasid selle riigi seisukohalt oluliste ettevõtete osakapitali. „Tohutu summa – mis on tänaseks juba tagasi makstud – läks General Motorsile,” tõi Kallas näiteks.

Täna Eestis arutlusel oleva finantspaketi, mille sees on palgatoetused, aktsiisilangetused, maksude ajatamine ja krediidiliinid, hinnangulise maksumusena riigieelarvele on rahandusminister välja toonud 140 miljonit eurot. Kallase hinnangul on see liiga vähe. „Kui mõelda sellele, kuidas osades sektorites on käibed ja tellimused kolmandiku võrra või enam langenud, siis tundub see 140 miljonit vähe,” märkis ta.

Kui riigile ei tohiks tekkida probleeme ei avaliku sektori teenistujate palkade ega pensionite tasumisega, siis peamiseks probleemiks on ennekõike erasektor. „Väikeettevõtted, kus on tänaseks tellimused täiesti lakanud – kuidas nad ikkagi hakkama saavad, kui on vaja kõigele lisaks lapsi kodus hoida. Siin on tõenäoliselt ka omavalitsuste osavõtt ka väga oluline,” sõnas Kallas. Siin ta näiteks ei mõista, kuidas aktsiiside langetamine inimeste sissetulekutesse panustada saaks.

Inimestelt ei tohi elatusvahendid käest kaduda

Samas rõhutas ta, et kindlasti tasub valitsusel olla väga ettenägelik ja kokkuhoidlik, et tekkinud olukord ja selle käigus antud lubadused hiljem neile endile kätte ei maksaks. „Eks see on üks suur ja ennenägematu väljakutse – keegi ju ei oska öelda, kui pikaks see kriis kujuneb –, teistpidi on selge, et elutegevus peab säilima,” märkis Kallas. Näha on, et ka Euroopa Komisjon on selles osas otsustavust täis.

„Eurogrupi juht ütles küll, et tehakse kõik selleks, et asi jääks püsima ja majandus toimima. Eks see peakski selleks lähtealuseks olema. Põhiline on see, et inimestelt ei tohiks elatusvahendid käest ära kaduda – et nad elaks need rasked ajad üle. Võib-olla need rasked ajad ei olegi nii pikalt ja saab mingil moel selgeks, kuidas see viirus käitub, kui ta on tipu saavutanud,” sõnas ta.

Rahandusminister Martin Helme andis reedel toimunud pressikonverentsil ja hiljem ka pressiteate vahendusel teada, et riik valmistab koroonaviiruse mõjude vähendamiseks ette 1,5-2 miljardi euro suurust meetmete paketti, mis puudutab nii seda kui järgmist aastat.

„Meie analüütikud hindasid nii mõõdukat kui raskemat riskistsenaariumi ja hindasid, mida see tähendab majanduskasvule ning maksulaekumistele. Mõõduka riski puhul Eesti majandus sellel aastal ei kasva. Raskema stsenaariumi puhul on võrreldes senise prognoosiga majanduslangus kuni 5 protsendipunkti ehk 2% reaalkasvu asemel tuleb 3% miinus,” põhjendas Helme.

Tema sõnul on valitsuse selge eesmärk on omapoolsete meetmetega tagada, et negatiivne stsenaarium ei realiseeruks. Selleks, et suuremaid kahjusid majandusele vähendada ja kiirendada kriisist välja tulemist, on riik valmis majandust eelarvest täiendavalt stimuleerima. „Näiteks kaalume siin nii püsivaid kui ajutisi maksulangetusi, riikliku krediidigarantiid ja töötuskindlustuse tingimuste leevendamist,“ tõi Helme välja.

Lahendus peaks saabuma nädala teises pooles

Ka tuleb arvestada nii lisanduvate kuludega, mis on tingitud haigusega võitlemisest kui maksulaekumiste vähenemisega. Lisaks soovime teha mitmeid maksusoodustusi, mis aitavad inimesi ja ettevõtteid raskest ajast üle. „Kogu meetmepaketi maksumus on kokku 1,5-2 miljardit eurot ja meil on välja töötamisel meetmed nii lühikeses kui keskpikas perspektiivis,“ lisas rahandusminister.

Selle nädala teiseks pooleks on nii peaminister Jüri Ratas kui rahandusminister Martin Helme lubanud paika panna juba konkreetsed meetmed ja lahendusettepanekud koos nende võimaliku maksumuse ning rakendamiseks vajalike protseduuridega.

Rahandusminister Martin Helme ütles eelmisel reedel ka, et valitsus plaanib kriisi leevendamiseks rakendatavate meetmete toetuseks võtta miljardi jagu laenu.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!