Üks sektor keerati sisuliselt lukku. Tavaliselt varju jääv suur seltskond loodab, et riik neid ei unusta
Ürituste korraldamise äri on laiapõhjaline. Seal osalevad korraldajad ise koos toitlustajate, tehnika rendifirmade, meelelahutajate ja paljude teiste osapooltega. Nende kõigi eesmärk on tegutseda nii hästi, et neid ei olegi märgata. Nad peavad tegema kõik, et ürituse korraldajate peale ei peaks mõtlemagi. Nüüd on nad aga suures hädas. Eilne peaminister Jüri Ratase sõnum, et soovituslikult tuleks kõik enam kui 100 osalejaga üritused ära jätta, andis neile karmi lisalöögi.
„Me ei süüdista siin riiki ja saame aru olukorra tõsidusest ning reeglitest, aga soovime nüüd teada ka, mis on selle kõige teine pool," ütles Rauam alustuseks. Ta räägib sellest, et nad soovivad teada, kuidas plaanib riik sektorit hädas aidata. Nad on samas seisus või hullemaski kui turismiga seotud ettevõtted.
„Ootasime tänasest Jüri Ratase kõnest riigikogu ees konkreetset tegevuskava, mida aga ei tulnud. On soovitus jätta ära üle 100 osalejaga üritused. See ei ole keeld. Emotsionaalselt on aga tegu keeluga, sest neile ei tulda enam. Mis saab kultuuriüritustest? Miks lubatakse homme toimuda Tondiraba jäähallis aset leidval 7500 osalejaga Kirkorovi kontserdil?" küsis Rauam.
Tegevusala pandi kinni
Ta tahab öelda, et ürituste korraldajad ja teenuse pakkujad on täna kriisi eesliinil ja nad on saanud isegi kõige enam pihta. Kui reisikeelde hakati kehtestama, siis said löögi rahvusvahelised sündmused. Seega algas nende jaoks jama juba kaks nädalat tagasi. Riigisisene turg aga püsis. Kiiremini reageerisid need ettevõtted, kus peakontor asub välismaal. Nemad hakkasid üritusi ära jätma.
„Eilne peaministri avaldus pani tegevusala kinni. Kõik üritused on ära jäänud või edasi lükatud. Edasine on aga tume maa, sest me ei tea, kui kaua piirangud kehtivad. Kui kaua viirus levib. Esimese poolaasta üritused ei mahu ju kõik ka teise poolaastasse ära," kirjeldas Rauam olukorda.
Käibed kukuvad nulli
Tema sõnul on ürituste korraldamisega seotud reeglina väiksemad ettevõtted, kelle peamine kulu on inimesed. Käibed kukkusid enne eilset 50-60%, kuid see muutub tundidega. „Kui üritused keelatakse, siis lähevad käibed nulli. Kõik ei ela seda pikalt üle," nentis Rauam.
Ta rõhutab, et pahameelt neil ei ole, aga on teadmatus ja nõutus. On see ju ka riigi jaoks uus situatsioon. Nii püüavadki ürituste korraldajad ka ise valitsusele ja ministeeriumitele soovitusi jagada, et mis neid aitaks. Fookuses on just tööjõuga seonduv.
„Kas siis puhkuse kompenseerimine töötukassast või karantiinipäevade hüvitamine haigekassast. Meie sõnum on see, et oleme samamoodi hädas nagu turismisektor. Ehk isegi hullemini, sest mingitesse kohtadesse saab ju veel reisida. Kui üritused on keelatud, siis nad on keelatud," kirjeldas Rauam.
Suvel ei toimu ühtegi üritust
Täna ei saa ürituste korraldajad ka uusi projekte müüa, sest otsuseid teha ei julgeta. Lähinädalatel ei toimu Jolosel ühtegi üritust. Lähikuude perspektiiv on sama. Rahvusvahelised sündmused jäävad kindlasti ära juba kuni augustini, sest neile peaks juba täna kutsed saatma, et osalejad saaks broneerima hakata. Keegi ei julge seda aga teha. Täna ei ole ka selge, mis teisel poolaastal toimuma hakkab.
Valdkonnas tegutseb palju ettevõtteid, on ka neid, kes loonud juriidilise keha vaid konkreetse suurürituse korraldamise jaoks. Kultuurivaldkonnas on levinud, et festivali korraldab mingi konkreetne punt. Rauami sõnul on kogu kultuurivaldkond suure küsimärgi all. Ta ei kujuta ette, kui tal oleks täna korraldada mõni suvine festival. Samas ütleb ta, et ürituste korraldajad on tugeva natuuriga ja harjunud pingelises õhkkonnas tegutsema. Inimesed on täna veel positiivsed.
„Aga me ei tea, mis saama hakkab. Meil on valdkond, mis töötab taustal. Seda ei teata ega märgatagi, kes on tegelikult inimesed ürituste taga. Meie töö on olla märkamatu. Aga meie tegevusala on ohus. Loodame, et meid ära ei unustata. Me ei süüdista seejuures riiki, inimesed on olnud tublid," ütles Rauam. Ta loodab, et riik tuleb neile raskel ajal appi, kuid pelgab, et kui läheb raha jagamiseks, siis tulevad välja kitsaskohad ja algab kemplus.
„Elame huvitaval ajal, päev korraga. Kummaline, kuidas see on vaid mõne päevaga kardinaalselt muutunud. Arvasime, et tuleb langus, peame kokku hoidma, aga täna riik soovitab ühe tegevusala teenuseid mitte kasutada. Mis neist ettevõtetest saab?" küsib Rauam.
Ta ütleb, et sektoril oleks pidupäev, kui tegemist oleks vaid langusega, aga täielikku kokku kukkumist niisama üle ei elata.
