Üksikisa lugu: elatisvõlgnikud ei ole ainult mehed, ka emadelt tuleb kohtu kaudu alimente välja nõuda!

 (96)
Perekond
PerekondFoto: Meisi Volt

Üksinda teismelist poega kasvatav isa (nimi toimetusele teada) räägib oma loo, kuidas vastupidiselt levinud arvamusele nagu elatisvõlgnikud oleksid vaid pere mahajätnud isad, peab vahel kohtu kaudu alimente välja nõudma ka emadelt.

"Lugesin artiklit Lasterikaste Isade MTÜ tegevusest ja kuidas nad asuvad kaitsma üksikemasid ning elatisvõlglastena alavääristatakse just isasid. Tahan lihtsalt ära märkida, et on olemas palju vastupidiseid näiteid ja ka mina olen üks nendest.

Kui laste ema meie kodumajast peale 25 aastat kooselu lahkus ning nooremale lapsele lahkudes ütles, et tal pole kohvreid kaasa vaja, jäime pojaga kahekesi koju, sest tütar on meil juba täiskasvanud ning oma elu peal. Ta ütles, et lihtsalt tahab minna ja alustada oma uut elu üksinda, puhtalt lehelt. Läkski.

Ma küll pakkusin välja võimaluse, et ta võiks ise koos mõlema lapsega meie kodumajas jätkata, sest kui põhjus on minus, siis võin ju ka ise lahkuda, kuid ta jäi oma otsusele kindlaks. Leppisime kokku ka igakuise summa, mida ta mulle lapse kasvatamise eest tasub.

Kõik sujus, kuni ühel tormisel sügispäeval otsustas ta, et ei soovi enam oma lapsele maksta varasemalt kokkulepitud elatisraha 300 eurot kuus, mis on seaduses ettenähtud elatisrahast (270 eurot) veidi suurem summa. Minu päringu peale teatas ta, et ei maksa ja kõik. Tema advokaat olevat öelnud, et pole vaja.

Järgnes viis pikka kuud kohtuskäimist, kus kohtutäituri postkasti laekus mitmeid kirju, mis olid nii ennasthaletsevad kuni mind laimavate ja jõhkra kurjategijana näitavateni välja. Siis lõpuks, tänavu veebruaris tuli kohtuistung. Kohus eraldas kogu asjasse mittepuutuva jama ja tegi õiglase järelduse, et lapse ema ikkagi peab seadusest kinni pidama ja oma alaealisele lapsele raha maksma, sh tagasiulatuvalt ehk võlgu jäänud summa 1200 eurot.

Kuid kestnud vaidlus läks mulle advokaadikuludena maksma pea 3000 eurot ning ju pidi ka tema oma advokaadile viis kuud kestnud kohtuprotsessi eest maksma, lisaks väga pikkade ja inetute laimukirjade koostamise eest.

See juhtum, et mitte ainult üksikemad ei võitle kurikaeltest pahatahtlike isadega elatisraha nimel, vaid on ka vastupidiseid olukordi, kus üksikisad peavad võitlema kiuslike emadega. Ja seda hoolimata sellest, et meie juhtumis on mõlemad lapsevanemad heal järjel - mu eksnaine ehk lapse ema on Eesti ühes oma ala suuremas ettevõttes müügijuht ja teenib seal korralikku palka ning tal on tegelikult olemas kõik võimalused oma last toetada.

Seega mulle praegu väga tundub, et pole vaja ekstra õhutada meeste ja naiste vahelist konflikti ja teha justkui kõikidest meestest ette pahategijad. Elatisvõlgnikest võiks rääkida unisex vormis, sest nende seas on ka siiski naisi."