Üle 2200 euro niisama kätte: rikka riigi kodanikud ei ole huvitatud

Šveitslased hääletavad 5. juunil rahvahääletusel, kas iga riigi kodanik hakkab saama 2500 dollarit kuus niisama kätte. Nii mõnigi varem riigi poolt kinni makstud tasuta hüve muutuks aga seejuures tasuliseks. Eesti mõistes tähendab see kodanikupalka, mida inimene saab lihtsalt eksisteerimise eest. Väga suur on aga võimalus, et šveitslased hääletavad selle idee maha, kirjutab Bloomberg.

Enam kui 100 000 allkirja saanud ettepanek maksta igale täiskasvanule 2500 franki ehk 2280 eurot ning igale lapsele veerand sellest summast, tekitab elevust mitmel pool maailmas.

See kõlab kenasti, aga milline on tegelikkus? Esiteks aitab selline summa šveitslase napilt üle vaesuspiirist. See on tavapäraselt 60% riigi keskmisest mediaanipalgast. Riik on üks maailma kallimaid paiku, kus elada. Mis aga veel olulisem, tõenäoliselt hääletab rahvas sellele vastu.

Rahvaküsitlused on Šveitsis tavaline nähtus. Neid esineb aastas mitmeid. Selleks peab üks idee saama 100 000 või enam allkirja. Sama mõttega on flirtimas ka Kanada, Holland ning Soome.

Idee algatajad ütlevad, et kodanikupalk võimaldaks inimestele normaalse äraelamise. Aastas tooks see ühele inimesele sisse 30 000 franki. 2014. aastal oli riigis vaesuspiiriks 29 501 franki.

Tol aastal elas riigis alla vaesuspiiri iga kaheksas inimene. Seda on rohkem kui Prantsusmaal, Taanis ja Norras. Üle 65-aastastest elas vaesusriskis iga viies inimene.

„Ei saaks öelda, et me elaks Šveitsis viletsuses," alustas Lausanne'i ülikooli professor Andreas Ladner. „Aga meil on inimesi, kel ei ole piisavalt raha ja on ka neid, kes käivad tööl ja ei teeni piisavalt, et ära elada."

Šveitsi eksperimenti on takka kiitnud Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis, kelle sõnul on see vajalik, kuna automatiseerimine ja robotid röövivad meilt aina enam tööd.

„Šveitsi sugusel rikkal riigil on suurepärane võimalus seda eksperimenti proovida," ütles ta.

Ettepanekule on vastu riigi valitsus. Nad väidavad, et kui kodanikupalk tuleks, siis kasvaksid maksud, kasvaks nende inimeste arv, kes ei viitsiks tööd teha ning puudu tuleks ka oskustööjõust. Frangi tugevus on majandusele juba suureks koormaks. Ettevõtted on hoiatanud, et nad viivad oma tootmise vähem kulukatesse piirkondadesse, et kulusid kokku hoida.

„Me oleme jõudnud järeldusele, et selline käik nõrgestaks meie majandust," ütles siseminister Alain Berset.

Tundub, et valitsuse seisukohta jagavad ka hääletajad. Aprilli kuus oleks koguni 72% küsitletutest hääletanud plaani vastu.