Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtete seas on kõige rohkem optimiste ja pessimiste põllumajanduses

Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest on sektoritest kõige optimistlikum põllumajandus, teiseks ehituses ja kolmandaks kaubanduses. Ka pessimiste on kõige rohkem põllumajanduses. Üheks põhjuseks võib olla põud, mis oli piirkonniti erinevad ja mõjutas vastuolulisi hinnanguid.

Neid ja teisi teemasid käsitles SEB grupp seitsmendat korda Eesti, Läti ja Leedu VKE-de seas korraldatud uuringus, kus kaardistati ettevõtete kindlustunnet alanud majandusaastal. Uuringus osales kokku ligi 4500 VKE-d.

Eestis on VKEdest 13% optimistid, kes ootavad üle 15% käibekasvu, 79% mõõdukad optimistid ja 8% pessimistid, selgus uuringust.

Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis on optimistid. Pessimiste on rohkem Kesk-Eestis ja Ida-Eestis.

Pessimismiallikaks on kõrge maksukoormus, koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia, probleemid tootjate /teenustele turu leidmisega, tööjõupuudus, keeruline finantsvahendite kättesaadavus ning arvete maksmata jätmine/maksetega viivitamine klientide poolt.

“On tunne, et mõned ettevõtted ei suuda kiiret kasvu finantseerida ja püüab klientide arvelt seda teha,” märkis ta.

80% VKEdest saab hakkama kohaliku tööjõuga, 20% tahaks välistööjõudu.

Investeeringuid ei plaani 22% VKE ettevõtjatest, kuni 30 000 25% ja üle 30 000 euroseid investeeringuid 16%.

„Kõigist ettevõtetest investeeringute suhe ettevõtte käibesse on kogu aeg kahanenud,“ märkis ta. „Kui sa ei külva, siis sa ka ei lõika. See on natuke muret tekitav.“

Uuenenud toodetesse ja teenustesse plaanivad panustada 35 protsenti ettevõtetest, 13% ärimudeli muudatusse ja 16 protsenti arendada töötajaid.