Ülemiste City juht: kas pärast kriisi tahetakse kontorisse tulla? Jah, kui see on parem kui kodukontor
Margus Nõlvak, mida tõi linnakule eelmine kolm aastat? Mis enim meelde jääb?
Kõige suurem eesmärk oli Ülemiste City muutmine 24/7 toimivaks kohaks. See on seni olnud ärilinnak, kus on ka natuke tööstust. Lurichi maja 81 korterit on valmis ja esimesed elanikud on sees. Maailmas ei ole väga näiteid, kus ärilinnak oleks saanud täislinnakuks või linnaks. See on esimene suur samm, aga palju on minna.
Kolme aastaga edenesime ka teaduse ja arenduse poolel. Meil on koostöös TalTechiga asutatud tuleviku linna professuur. Kambas on Tallinna linn, Ericsson ja Telia. See on 5-aastane projekt, mille raames oleme uute lahenduste testkeskkonnaks. Tegemist on olnud Ülo Pärnitsa (linnaku idee algataja ja kuni siit ilmast lahkumiseni selle pikaaegne vedaja - toim.) suure visiooniga luua teaduspõhine ja intellektuaalne keskkond. Tartu Ülikooliga koostöös on valmimas talentide tervisekäitumist parandav tööriist, mis keskendub füüsilise, vaimse ja sotsiaalse võimekuse maksimeerimisele.
Oluline on ka see, et meie haridusasutused - lasteaed ja kaks kooli - on kasvanud nii suureks, et oleme alustanud neile uue hoone projekteerimist. Detailplaneering on menetluses. Kooliuksed plaanime avada paari aasta pärast.
Olete Eesti suuruselt viies majanduspiirkond suurte linnade järel. See pole olnud eesmärk, vaid asjade loomulik käik?
Omaette eesmärk ei ole olnud. Need on 2018. aasta statistikaameti andmed. Tahaks saada värskemaid numbreid ja tulevikus ehk on see ka võimalik. Teeme selle nimel riigiga tööd, et saaksime olla operatiivsemad. Ei pruugi olla võimatu, et oleme täna juba neljandad. Seda siis tööjõumaksude maksmise osas. Meil on kõrge lisandväärtusega töökohad. Oleme hakanud rohkem end mõõtma. Põnev projekt, mida hakkame tegema, on Ülemiste City Radar. Kokku saab olema kuni 50 mõõdikut, kus vaatleme nii teenuseid, keskkonda, kogukonda, teaduse-arendustegevust kui ka üldist heaolu. See on samuti üks asi, mida varem ei ole tehtud kuskil. Paneme praegu neid mõõdikuid paika. Sellest tööriistast võivad tulevikus kasu saada ka kõik teised maailma linnad ja linnakud, et hinnata ja arendada oma keskkonna atraktiivsust, jätkusuutlikkust kui ka inimsõbralikkust.
Räägime järgmisest kolmaastakust. Kuhu linnak võiks jõuda? Millised on põhisuunad?
Sihid on erinevad. Eesmärk on laiemalt jätkata teadus-arendusprojektidega. Teha valmis hariduskompleks. Järgmist suuremat büroohoonet, mis kannab Alma Tominga nime, hakkame ehitama juba sel aastal. Põnev on see, et esmakordselt on meil hoones sees suur, enam kui 300-ruutmeetrine troopiline talveaed.
Talendid saavad seal puhata, jalutada ja väikeseid koosolekuid pidada. Talvisel kütteperioodil võib vahel õhk kuiv olla ja inimesed tahavad saada vaheldust. Selle sees on 70-protsendiline õhuniiskus ja 27 kraadi sooja. Kindlasti paneme sinna põnevad loomad elama.
Mitmed olulised transpordiprojektid puudutavad teid samuti.
Mõnes mõttes on kolm aastat kinnisvaraarenduses lühike periood. Palju on meil projekte planeerimisel, projekteerimisel ja ka ehituse faasis. Lisaks jah Rail Balticu projekt. Oleme seal üks oluline osapool, sest meil on omad arendused selle kõrval.
Põnev on Euroopa väljaku projekt. Juunikuus korraldas linnavalitsus üsna unikaalse ideekorje konkursi, kus viis Eesti arhitektuuribürood esitasid oma visiooni sellest alast laiemalt. Kuidas ühendada omavahel lennujaam ja Rail Balticu reisiterminal ning kuidas Ülemiste järv võiks olla paremini avatud? Kas sanitaarkaitsevöönd peaks ikka olema just selline või on see ajale jalgu jäänud?
Meil on siin töös ka nö living lab-kontseptsioon, mis tähendab, et oleme partneriks tehnoloogiaettevõtetele ja testkeskkonnaks erinevatele platvormidele. Puudutab nende teema siis liiklust või inimesi. Üheks heaks näiteks on siin Fabolous'i pilootprojekt, kus avatud liikluses sõidab maailma esimene isesõitev bussiliin. Siit tekib palju andmeid ja saadakse oluliselt targemaks tootearendusel.
Elupindade rajamine on põnev samm. Kui populaarne Lurichi projekt on olnud?
Meil jaguneb see kaheks tooteks - 60% on pikaajaliseks rendiks ehk koduks või arginädala koduks ning 40% lühiajalist renti. Viimastega on praegu nagu on, see konkureerib hotellituruga. Pikaajalisel läheb aga väga hästi. Ei ole muret, et vakantsi tekiks, pigem tahaks uusi kortermaju teha. Linnaku ettevõtted on võtnud neid korruste kaupa ja lisaks on neid, kes on võtnud üksikuid kortereid. Ka lennundusettevõtted lennujaama juurest on neid võtnud, et oma piloote majutada. Ettevõtetele on see tugev lisandväärtus.
Kriis on pannud ettevõtteid olukorda analüüsima ja seetõttu on mõned broneeringud ka ootel. Aga ka väljastpoolt on huvi olnud. Näiteks suuremate kontsertide ajaks on juba huvi tunda.
Milline on elukondliku tulevik? Kui palju kortereid linnakusse tulla võib?
Valmis on projekteeritud 160 korteriga arendus. Masterplani faasis on linnaku südamesse plaanitud uus kvartal, mis suures osas ongi elukondlik. Seal on umbes 800 ühikut kortereid. Seega räägime praegu lisaks umbes 1000 korterist ehk paarist tuhandest elanikust. Kõik sõltub siiski nõudlusest ja sellest, kuidas edasi liigume. Tahame arendada teenuseid ja ei kopeeri seejuures kedagi.
Mis teil veel huvitavat on tulemas?
Enne jäi mainimata tervisemaja. See on viimase paari aasta suuremaid projekte - 14 perearsti, kes räägivad viies eri keeles. Lisaks Qualitase eriarstikeskus. PERH on kohe avamas siin oma doonorkeskust. Osa tervisemaja neljandast korrusest on meditsiini-idufirmade hubiks, keskendudes tervise edendamisele ja murede ennetusele. Ka Tartu Ülikooli projekt on sellega seotud.
Ja kuhu tuleb uus hariduskvartal?
Valukoja tänava äärde, tervisemaja kõrvale. Sinna kolivad Kalli-kalli lasteaed, Emili kool ja Tallinna Rahvusvaheline Kool, mis on osa Mainori grupist. See on praegu põhikool, aga on kasvamas keskkooliks.
Niisiis on meil nii kohalikud kui rahvusvahelised õppeasutused lasteaiast kõrgkoolini. Tuleb üks uus põnev multifunktsionaalne hoone, kus on ka korralik võimla-kogukonnahoone. Praegune maja, Keevise 2 aadressil, jääb väikeseks. Paar aastat veel mahuvad nad sinna. Tulevikus võiks linnakus olla kuni 600 õpilast. Miks ei võiks siis siia kolida ka noorpered.
Ühistransport saab ju ka siin olema väga heal tasemel. Palju räägitakse bussiterminali kolimisest siia. Tallinnasisene transport ka areneb. Ülemistest hakkab trammiga nii sadamasse kui Peetrisse saama. Meie ootame linnakusse esimesi ekspressliine, millest esimene peaks sel aastal tulema Haaberstist. Linna transpordi arengukavas on teisigi kiirliine, mille lõpp-peatus on siin.
Meie suur väljakutse on see, kuidas vähendada autostumist. Täna on see näitaja meil 56%, aga kui järgneva 5 aastaga kasvame kaks korda suuremaks ehk 20 000 inimesega linnakuks, siis on see vaja viia 30% peale. Autode hulk jääks samaks, aga inimesi oleks kaks korda enam. Teeme siin linna ja riigiga tihedat koostööd. Muidu me ei saa kasvada.
Kuidas linnaga suhtlus kulgeb? Te olete hoopis teistsuguse hingamisega paik, peaaegu et omaette linnaosa juba (täna on linnak Lasnamäe linnaosa all).
Koostöö läheb järjest paremaks. Oleme end tõestanud ja aina tõsiseltvõetavam. Loome linnale lisandväärtust, sest meid saab tuua välja kui head näidet. Teist sellist meie regioonis ei olegi. Alati võib öelda, et planeeringuid võiks kiiremini menetleda. Kui mõni aasta tagasi paberimajandus liikus veebikeskkonda, siis oli alguses keeruline ja menetluse kiirus isegi varasemast aeglasem. Nüüd on paremaks läinud. Täna on linnas palju reforme pooleli ja vaja on aega, et hea rütm tekiks. Aga oleme teineteisele head partnerid.
Paljud ei teagi, et tegelikult on teil arendada veel väga palju. Vaid väike osa on tehtud.
Viiendik on tehtud sellest, mida teha saaksime. Me räägime rohelisest keskkonnast ja see tähendab, et kogu hoonestus oleks tasakaalus kutsuvate rohealade ja veesilmadega. Mitmekesisus on meil võtmesõna. Peab olema talendisõbralik keskkond, kuhu inimesed tahavad tulla. Ennetan nüüd su küsimust, et kas pärast kriisi ikka tahetakse büroodesse tagasi tulla. Kui luua keskkond, siis tahetakse küll. See peab olema parem kui kodukontor.
Sind kuulates tundub, et kriis on läbi. Elu on ilus ja hea. Teisi arendajaid teeb see tõenäoliselt kadedaks. Milline siis seis on majanduses? Olete mõnevõrra ettevaatlikud, aga üha enam optimistlikud?
Sa ise ütlesid selle ära. Olen loomupoolest optimist. Peab nägema võimalusi. Üldiselt on linnaku ettevõtetel läinud kriisi ületamine hästi. On neid, kel on raskem ja on ka võitjaid. Eks kriis eraldab terad sõkaldest. Korrastab. Loob võimalusi leida talente, keda on otsitud viimased kaks aastat. Tallinnas oli keeruline seis nende leidmisel. Me oleme mitme kliendiga rääkinud, kes pikemalt ette vaatavad. Ei ole mõtet kiruda märtsi, aprilli ja maid. Kõik said pihta. Ülo Pärnitsale meeldis öelda, et siit saime sinika, aga pikali see meid ei löönud. Eks me saimegi väikese sinika. Kogu Mainori grupp ja linnaku arendajad on hästi kapitaliseeritud. See on olnud rahavookriis. Miks ma olen sügise osas ettevaatlik? Oluline on, kuidas meie põhilistel eksportivatel klientidel läheb. Kuulda on, et neil on pikad projektid ning 1-2-aastane jõnks ja allakäik pikki plaane sassi ei löö.
Kas Eesti on endiselt atraktiivne talentide ja välisfirmade jaoks?
Viimased paar kuud oli vaikus. Ka olemasolevad kliendid panid mõtted seisma. Müügitoru oli meil peaaegu külmutatud. Esimesi märke uute klientide aktiivsusest oli näha mai lõpus.
Ettevõtted nägid, et tuleb edasi vaadata. On mitmeid uusi läbirääkimis ja neidki, kes soovivad linnakus kasvada. Mis seal salata, on ka neid, kes tahavad kokku tõmmata. Oleme ikka öelnud, et Ülemiste Citys saad nii kasvada kui rasketel aegadel kahaneda. Linnakus oli enne vakants alla ühe protsendi, täna on see 2-3%. Linna keskmine on juba 9% peal. Oleme nagu linn linnas.
On ka ettevõtteid, kes tulevad Eestisse just Ülemiste City tõttu?
Neid näiteid on olnud. Oluline on ka, et tehnoloogiaettevõtted ja teenuskeskused on tihti Skandinaavia taustaga. Eesti ärikultuur on neile sarnasem. Mida lõunapoole, seda enam see muutub. Eks nähakse sellski riski. Meie konkurendid on Balti riigid, Poola ja ehk ka Slovakkia.
Ülo Pärnitsat oled juba korduvalt maininud. Kas ta oleks täna rahul? On midagi tema visioonist veel puudu?
Liigume edasi hariduse ning teadus-arenduse poolega. Teeme koostööd ülikoolidega. Meie sõnum on see, et talendid siin õnnestuksid. Järjest enam räägime tervisest. Oluline on ajast ees olla. Olla tulevikulinn. Testida uusi lahendusi. Olla julge.
