Ülemiste keskuse juht: T1-s suletud poed on vaid jäämäe veepealne osa

 (289)
Pärnits: T1 keskuse saaks käima küll, aga maha kanda tuleks miljoneid
Guido Pärnits.
Guido Pärnits.Foto: Karin Kaljuläte

Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits kommenteeris konkureeriva kaubanduskeskuse T1 olukorda, et väikeste mööndustega toimib seal neljas korrus ehk meelelahutuse osa korralikult.

"Lahkunud poodide osas on tegemist jäämäe veepealse osaga, arvestades Ülemiste keskusesse tulevate päringutega, et kas vaba üüripinda on saadaval. Ülemiste keskuses pole vakantsi ehk vaba pinda pole," rääkis Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits Ärilehele.

"T1 üks häda on selles, et seal on liiga palju väikeseid ja sageli tundmatu kaubamärgiga poode, kes edu saavutamiseks vajavad suurt rahvavoogu, mida aga pole sinna tulnud. Kõik poed ei ole hädas ostjate puudusega. Selver on kindlasti rahul sealse pinnaga,“ märkis ta.

Üheks teeks, kuidas Pärnitsa arvates kaubanduskeskus käima saada, oleks suurendada meelelahutuse osa ka näiteks kolmandale korrusele.

„Aga meelelahutus ei suuda maksta sellist renti,“ ütles ta. „Siis läheb kaubanduskeskuse Excel paigast ära. Keskuse saaks käima, aga siis ei tule sealt eeldatud renditulu ja osa investeeringust tuleb maha kanda.“

Poed suudavad maksta 15-20 eurot ruutmeetri eest renti kuus, väiksemad isegi 50 eurot, aga kino küll suurt üle 10 euro ruutmeetrist maksta ei jõua, märkis ta. Toitlustus on natuke teine teema.

„Kui meelelahutuse osa suurendada, saaks ehk keskuse käima,“ lausus ta. „Aga siis tuleks sajamiljonisest investeeringust näiteks 50 miljonit maha kanda. Ülejäänud 50 miljoni eurose investeeringu väärtus ehk kasvaks, kui keskus hakkaks toimima.“

Seotud lood:

Teine häda on T1 kallis finantseerimine, mis tuleks odavamaks saada.

Võimalik, et mõni uus omanik suudaks oma äriplaaniga selle keskuse toimima saada. Mõnelgi kaubanduskeskusel on Baltikumis isegi juba kolmas omanik.

Äripäev kirjutas eile, kuidas ostjate puudus sunnib kaupmehi T1-st lahkuma.