Ülemiste linnaku juht: kriisist viivad välja riigi investeeringud digimajandusse

 (26)
Gert Jostov
Gert JostovFoto: Eero Vabamägi

Eesti sipleb täna tervishoiukriisis ja suundub päev-päevalt majanduskriisi poole, millest välja ronimiseks ei piisa Technopolis Ülemiste juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul betooni investeerimisest – kriisijärgset ühiskonda aitavad üles ehitada investeeringud digimajandusse ja energiatõhususse.

„Ilma teede ja majadeta elu ei toimi, kuid betoon üksi ei aita meid kriisist välja ega ka majandusõitsengule pärast viiruse seljatamist. Palju rohkem mõjutavad tulevikku tänased investeeringud digiühiskonna ülesehitamisele ja sinna on näiteks Saksamaa suunanud olulisi ressursse,“ selgitas Gert Jostov, „Kindlasti võidab ka ehitussektor sellest, kui riik peab just digimajanduse ja enegiatõhususe valdkonda oma kriisiabipakettides oluliseks.“

Eesti IT-firmadel on ette näidata edukas ekspordikogemus ning see annab neile suure eelise. Varem tehtu nüüd juba uuel tasandil kordamine pakub senisest suuremat eduväljavaadet. „Kriisi ajal digimajandust arendades tabame kaks kärbest ühe hoobiga, sest lisaks raha jõudmisele tänasesse majandusse ehitame üles tulevikuühiskonna, mis toimib praegusest oluliselt efektiivsemalt,“ hindas Jostov. „Me peame kriisiaegsed investeeringud suunama tulevikulahenduste kasutuselevõtule, et luua digitaalne platvorm, millele uusi teenuseid ja ühiskonnale olulisi lahendusi arendada.“

Energiatõhususe investeeringud annaksid aga tööd traditsiooniliste alade inimestele ja ettevõtetele – remondimeestele, ehitajatele, materjalide ja seadmete tootjatele. Samuti liigub Eesti sel viisil edasi, Euroopas ja maailmas üha määravamaks muutuvate, kliimaeesmärkide täitmise poole.

„Loomulikult tuleb abistada ka neid, kes täna on väga kehvas seisus. Raharingluse järsk pidurdumine sarnaneb kiirrongis käsipiduri tõmbamisega: kohvrid lendavad, inimesed kukuvad, kõik saavad haiget ja paljud vigastada,“ sõnas Gert Jostov.

„Riik ei saa aidata kõiki ettevõtteid, kes käibes kaotavad, kuid oluline on hoida turul tasakaalu. Äririske peavad ettevõtjad ise võtma, kuid keskkonnariske peab riik aitama maksumaksjatel hallata. Seda eriti olukorras, kus ta on kehtestanud erakordseid ning ennustamatute tagajärgedega piiranguid.“