Ülemkogu lepib kokku terviklikus euroala majandusreformi paketis
Selle paketi üheks osaks on ka 2013. aastast Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) asendav Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mille loomise peaks ülemkogu lõplikult kinnitama, vahendab BNS.
ESM-i põhimõtetes jõudsid eurotsooni rahandusministrid selle nädala esmaspäeval kokkuleppele. Kokku on liikmesriikide poolt ESM-i rahas sissemakstava kapitali suuruseks kavandatud 80 miljardit eurot, Eesti sissemakse suuruseks on 148 miljonit eurot. Ülejäänud 620 miljardit eurot, mis on vajalik mehhanismi 500 miljardilise laenuvõime tagamiseks, lisatakse nõudmiseni kapitali ja garantiide kujul.
Riigid nagu Eesti, kelle rahvuslik kogutulu jääb eurotsooni keskmisest alla 75 protsendi, teevad ESM-i sissemakse valemiga, et 75 protsendi ulatuses arvestatakse rahvuslikku kogutulu ja 25 protsendi ulatuses keskpanga võtit, mis omakorda koosneb poole ulatuses kogutulust ja poole ulatuses rahvaarvust.
Eestiga on sarnases seisus sissemakse valemi erandi osas Malta, Slovakkia ja Sloveenia. Samuti säilib erandi võimalus tulevikus euroalaga liitujatele. Eurotsooni liikmesriikidel tuleb ESM-i teha sissemaksed alates 2013. aastast nelja aasta jooksul.
Sissemaksed ESM-i teevad liikmesriigid mitmes osas. Rahandusminister Jürgen Ligi on varem BNS-ile öelnud, et eeldatavalt pool sissemaksest tehakse 2013. aasta juuliks ning ülejäänud kolme järgneva aasta jooksul.
Eesti ühinemise ESM-iga peab tulevikus ratifitseerima ka riigikogu, Eesti EFSF-ga liitumine toimub tõenäoliselt sama protseduuri raames.
Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on tõenäosus, et ESM ka kunagi reaalselt rakenduks, minimaalne.
Lisaks EFSF-ile ja ESM-ile kuulub majandusreformi tervikpaketti ka euroala stabiilsuse pakt, mille neli suuremat teemat on konkurentsi ja tööhõive suurendamine ning riikide rahanduse jätkusuutlikus ja finantsstabiilsus.
Enamik paktis olevatest teemadest on liikmesriikide pädevuses. Paktis lepiti sisuliselt kokku ülemöödunud nädala lõpus toimunud euroala juhtide kohtumisel.
Pärast ülemöödunud nädalal toimunud kohtumist märkis Ansip, et Eestil on sellest kokkuleppest vaid võita, sest konkurentsivõimeline euroala on Eesti huvides. Ta lisas toona, et konkurentsivõime suurendamine aitab EL-il saavutada kiiremat majanduskasvu ja suurendada inimeste sissetulekuid.
Ansip kinnitas, et ka sellises olulises valdkonnas nagu maksupoliitika on pakt Eestile vastuvõetav. "Leppes viidatakse vajadusele koordineerida maksupoliitikaid, kuid maksumäärasid see ei puuduta. Ettevõtete tulumaksumäära ühtlustamist Eesti kindlasti ei poolda."
Ansip lisas, et Eesti on valmis arutama ettepanekut arendada välja ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas, mis euroala riikide liidrite arvates tagaks siseriiklike maksusüsteemide sidususe, austades samal ajal liikmesriikide maksustrateegiaid.
"Eesti leiab, et maksusüsteemide koordineerimisel peab töö algama maksusüsteemide läbipaistvust vähendavate erandite kaotamisest," ütles Ansip.
Ülemöödunud nädala reedel kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete valiku eest vastutab iga riik individuaalselt. Valitud meetmed lisatakse riikide stabiilsusprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse. Eesmärkide täitmist vaadatakse regulaarselt poliitilisel tasandil kollektiivselt üle.
Samuti arutatakse neljapäeval algaval tippkohtumisel arenguid Liibüas ning sellega seoses EL-i lõunanaabruspoliitikat laiemalt. Ülemkogul tahetakse kokku leppida esimestes konkreetsetes meetmetes, mis on vajalikud selle piirkonna riikidele kiire toetuse osutamiseks.
Teemaks on ka olukord Jaapanis ning tuumaohutusküsimused.
