Ülerahvastatud Viimsit ähvardab juba homme joogivee puudus

 (15)

Viimsi kasvab mõne aastaga elanike arvult suuremaks kui Viljandi, Valga või Rakvere.

Peadpööritav elamuehitus Viimsi vallas ähvardab kaasa tuua hüppelise elanike arvu kasvu praeguselt 13 000 inimeselt 23 000 inimeseni 2010. aastaks.

Laulva revolutsiooni ajal lauldi: “Peatage Lasnamäe!” Täna on Viimsis põhjust hüüda ”Peatage Viimsi!”, sest mõne inimese arvates on asjad juba sealmaal, et see Eesti kiireima elanike arvu kasvuga piirkond on juba nii üle rahvastatud, et hakkab varsti vajuma.

Tunniga linna

Paljud Viimsisse kodu soetanud tajuvad juba praegu probleemseid ummikuid autoga või bussiga Tallinna tööle sõites. Ent enamikul neist pole aimugi, et valla ülerahvastatus toob endaga kaasa hulga muidki probleeme, alates joogivee nappusest ja sademevee üleujutustest ning lõpetades lasteaia- ja koolikohtade puudusega ning kinnisvarahindade langusega. Vald on need probleemid oma arengukavas kaardistanud. Ja üks arengustsenaarium näeb ette valla elanike arvu pea kolmekordistumise: 2020. aastaks 30 000 inimeseni. See juhtub siis, kui kõik praegu plaanitud detailplaneeringud sajaprotsendiliselt realiseeruvad.

“Tipptunnil tuleb linna sõiduks arvestada vähemalt tunniga, kui mitte rohkem,” ütles paar aastat tagasi Viimsisse Aiandi teele korteri soetanud Kalev. “Mul oleks väga hea meel, kui siia ei tuleks rohkem inimesi elama. Kahjuks näeb põldudel ainult uusi “kaste” igal pool,” ütles ta.

Kalevi sõnul poleks ta Viimsisse kolinud, kui oleks ette näinud jubedaid liiklusprobleeme.

Kolmandat aastat Randvere eramajas elav Ija ei ole nii pessimistlik. “Mind ei häiri, et siia on tulnud nii palju inimesi elama, võiks rohkemgi olla,” ütles ta. Ija lisas siiski, et vald võiks teele tänavavalgustuse teha ning arendaja võiks kruusateed üle anda vallale, kes need asfalteeriks. Ka ei ole Ija rahul jalgrattateede puudusega ning nigelavõitu ühistranspordiühendusega.

Just vilets ühistransport on probleemiks, miks 70–80 protsenti Viimsi valla elanikest kasutab ainult oma isiklikke autosid.

Viimsi valla külje all elava Eva sõnul on Viimsis näiteks Lasnamäega võrreldes küll korralikud mänguväljakud, kuid samas ei suuda Eva leida oma kaheaastasele tütrele Annale lasteaeda, sest järjekorrad on aastaid pikad. “Ma ei saa last lasteaeda panna, kuna kooliaeg tuleb enne kätte, kui koha saab,” ütles ta. Eva hinnangul on Viimsi vallas väga lähedal see elanike arvu piir, kus inimesed ei tunne end enam hästi. “Autode rohkus häirib mind näiteks väga,” ütles ta.

Viimsi vald on juba eelmisel aastal pidanud vajalikuks peatada korrusmajadele uute detailplaneeringute algatamise, et säilitada eramajade joont ning pidurdada elanike arvu kasvu.

Vett napib

Kohaliku veefirma Viimsi Vesi juhatuse esimehe Toivo Eensalu sõnul on vee- ja kanalisatsiooni probleem vallas väga terav. Nagu teistelgi Tallinna ümbruskonna valdadel, nii on ka Viimsis kehtestatud põhjavee kasutuse limiit, mis on 4000–5000 m3 vett ööpäevas. Viimsi vallas on see piir aga käes ja isegi ületatud. “Joogivee puudus on käes,” ütles Eensalu. “Päevad on soojad ning noor uusrikas tahab oma õues ohjeldamatult lilli kasta. Aga ei jätku, ja siis tuleb ta Viimsi Veesse karjuma, et tema maksab, aga kasta ei saa – voolikust ei tule vett piisavalt,” rääkis Eensalu. Ning lisas, et praegune Viimsi valla joogivesi ei vasta ka Euroopa Liidu nõuetele.

Kanalisatsiooni kogumiskaevud on Viimsi vallas tihtilugu täis ja ajavad üle või siis neid pole üldse. Seetõttu jõuab reovesi loodusesse, sealhulgas ka merre. Viimsi vald investeerib eurorahade abiga kahe aasta jooksul 200 miljonit krooni kanalisatsiooni eelvoolude väljaehitamisse. “Trassid ei tule mitte iga mehe hoovi, vaid katavad suuremad magistraalid,” rääkis Eensalu. Vald on teinud poliitika, et kui praegused elanikud saavad trassiga tasuta liituda, siis edaspidiste uusarenduste puhul maksavad liitumise arendaja või uued elanikud ise. “See tähendab, et uued eluasemed kallinevad,” ütles Eensalu.

Täiesti algusjägus on Viimsi vallas Eensalu sõnul aga sademevee probleemi lahendamine. See tähendab suuremate vihmaperioodide korral keldrite üleujutust. “Mõni aasta tagasi oli suur uputus, kus veetasemel jäi voolumõõtja klemmidest 15 millimeetrit puudu, et oleks käinud suur pauk,” ütles Eensalu.

Vald kavandab teed läbi kasvuhoone

•• 23 aastat Viimsi vallas Äigrumäe külas Muuga teel elanud Urmas Sillandi (pildil) ja tema kahe naabri jaoks on uusarendus vallas suur peavalu. Ehkki igal pool ümber ehitatakse, on seni kolm majapidamist nautinud rahu ja vaikust. Nüüd aga kavandab vald kaherealist sõiduteed ning vee ja kanalisatsioonitrassi otse Sillandi ja tema naabri vahelt uue Muuga soole rajatava 200 krundiga elurajooni tarbeks.

•• Sillandi räägib: “Möödund talvel vaatasin, et mehed on maja ümber mõõtmas. Küsisin: mis toimub? Vastati, et hakkavad vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitama. Küsisin, millest selline heategevus – kolme majapidamise tarbeks uued trassid, oleks nagu Ameerika jõuluvana tulnud! Siis sain teada, et trass tuleb uue elurajooni jaoks.” Sillandi sõnul on kõige hullem, et keegi kuskil tõmbab kaardile joonlauaga trassid maha ega räägigi elanikega sellest sõnagi. “Vaadatakse kaarti: siin on ruumi, tõmbame trassi maha, vajadusel nihutame seda läbi kasvuhoone!”

•• Sillandi kõrvu on kostnud koguni plaanid, et tema maja tagant plaanitakse läbi viia raudteed. “Tallinna-Helsingi trass, maa alt, ulme värk,” ütles ta ja lisas: “Lõpuks elame siin nagu ühes filmis, kus maja oli Prantsusmaal ja peldik Itaalias.”