"Üleraie peab lõppema." Metsakaitsjad esitasid viis soovi tulevasele valitsusele

 (17)
Lumi ja Pirita jõgi
Foto: Jaanus Lensment

Valitsuse laialiminekuga seoses paneb kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tulevastele otsustajatele südamele, et juba mitmendat aastat vältav metsanduskriis vajab ikka veel pakiliselt sekkumist. Kuni viivitatakse üleraie peatamiseks vajalike otsuste vastu võtmisega, seni mureneb ühiskonna usk vastutavate institutsioonide heasoovlikkusse ja pädevusse, leiab EMA.

EMA juhib tulevaste otsustajate tähelepanu viiele peamisele tulipunktile, mis vajaksid kiiret ja otsustavat sekkumist.

1. Üleraie peab lõppema. Maksimaalselt 8 miljoni tihumeetrist aastast raiemahtu peetakse säästlikuks nii kliimatingimuste ja elurikkuse hoidmise kui stabiilse puidukasutuse mõttes. Nii on see olnud alates Eesti metsapoliitika heakskiitmise dokumendi vastu võtmisest 1997. aastal kuni metsanduse arengukava 2030 stsenaariumitele tehtud mõjuhinnangu valmimiseni. Sellegipoolest on viimase kümne aasta keskmine raiemaht olnud ligi 11 miljonit tihumeetrit aastas. Raiemahtude kontrolli alla saamine hoiaks ära sotsiaalmajanduslikku ning ökoloogilist katastroofi meie lähitulevikus. Oskuslikul läbiviimisel ei pea raiemahtude langetamine kujutama kahju tööhõivele ja majandusele tervikuna. See annab hoopis lootust stabiilsema ning jätkusuutlikuma tuleviku saabumisele ning aitab kaasa Euroopa roheleppe eesmärkide täitmisele.

2. Looduskaitsealad ja kaitsealused liigid peavad saama piisavalt kaitstud. Kaitsekordade pidev leevendamine on toonud kaasa majanduspiirangute massilise õgvendamise kaitsealadel ja kaitsealuste liikide elupaikades. Näiteks Eesti metsalindude arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel pidevas langustrendis. Üha enam lubatakse kaitsealuses looduses mitmesugust majandustegevust, sealhulgas lageraieid. Loodusväärtused peavad saama kaitstud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele ja Eesti vabariigi seadustele.

3. Kogukonnad peavad saama õigusriigile vääriliselt oma kodumetsade majandamisse kaasatud. Viimaste aastate jooksul on oma kodumetsade kaitseks RMK-ga kemplema pidanud kümned kogukonnad üle Eesti. Hiljaaegu pöördus Häädemeeste kogukonda ühendav MTÜ Rannamänniku kaitseks Romantilise rannatee metsade päästmiseks lausa kohtu poole. Alandav kauplemine iga viimase kui riigimetsa tükikese üle peab jääma ajalukku. Kogukondadele tuleb tagada õigus määrata asustuse lähedase metsa põhifunktsioon ja majandamisrežiim juba planeerimise algfaasis. Sellist protsessi käiku toetab ka kaasamise hea tava.

4. Puidu masspõletamisele tuleb piir seada. Puidulise biomassi energeetikas kasutamisel tuleb juhinduda Euroopa Akadeemiate Nõukogu üleskutsest vähendada biomassipõhist energiatootmist järsult ning otsustavalt. Praegune biomassikasutus ei ole teaduspõhine ning soodustab ka üleraiet. USA keskkonnaõigusega tegeleva mõttekoja Partnership for Policy Integrity direktor dr. Mary S. Booth kinnitab, et teadlased üle kogu maailma – kaasa arvatud Euroopa Liidu teadusnõunikud –, on hoiatanud, et metsapuidu põletamine hoopis suurendab süsinikuheidet fossiilkütustega võrreldes. Eesti metsasid laastab eelkõige Lääne-Euroopa energiajaamadele „katlakütet“ tarniv pelletitööstus, kuid üha suuremaks ohuks on ka Ida-Virumaa puidupõletusjaamad. Ehkki algselt pidi graanulite tootmine baseeruma eelkõige muu puidutööstuse jääkide kasutamisel, siis on praeguseks teada, et pelletiteks pressitakse ka kvaliteetsemat metsaressurssi. Ka majanduslikus mõttes on tegemist kõige väheväärtuslikuma puidukasutuse viisiga.

5. Ühiskondlikku konflikti tuleb maandada. Metsanduse arengukava uues juhtkogus tuleb tagada erinevate huvirühmade tasakaalustatud osalus. Arengukava peab juhtima neutraalne osapool, kes tagab kõikide vaatepuntide tasakaalustatud arvestamise ning lähtub Eesti metsa kui meie ühise ressursi jätkusuutliku kasutamise printsiibist, arvestades sealjuures mitte ainult metsa kui puidutööstuse toormeallikaga, vaid ka selle rekreatiivse, kultuurilise ja mitmekülgse sotsiaalmajandusliku (loodusturism, marjulised, seenelised jm.) väärtusega.

Reastatud probleemid vajavad üha pakilisemalt lahendamist. Metsa kui meie elukeskkonnale, kultuurile ja majandusele mitmest aspektist olulise süsteemi heaperemehelik ning pikapilguline käsitlemine on oluline suure osa Eesti rahva jaoks. Loodame, et uus valitsus tõstab meie riigi poliitilise pea liiva seest välja ja mõistab, et see teema vajab juba ammu tarka ja tasakaalustatud lahendust. Kaotada on palju, aga võita samuti.