Ületunde teevad Eestis peaasjalikult mehed, noored ja madala haridusega töötajad
Statistikaameti poolt läbi viidud "Eesti Rahvastiku Ajakasutuse" uuringust selgub, et üle 42 protsendi inimestest töötab enam tunde kui seadusega ettenähtud nelikümmend, 13 protsenti töötajatest aga töötavad igal nädalal lisaks terve tööpäeva jagu tunde või enam. Statistika lähtub 2009-2010. aastal kogutud andmetel.
Startistika järgi selgub, et ületunde teevad Eestis peaasjalikult mehed, noored ja madala haridusega töötajad. Kõige enam tehakse ületunde põllumajanduses, ehitussektoris, transpordis ja toitlustussektoris. Kui põlluharimiseks kulus keskmiselt 44 tundi nädalas, siis avalikus sektoris töötati nädalas keskmiselt vaid 35 tundi, selgus uuringust.
Uuring näitas veel, et mida haritum inimene seda vähem keskmiselt nädalas töötati - kõrgharidusega inimesed töötasid pea 3 tundi igal nädalal vähem kui põhiharidusega inimesed.
Eestlaste - nii meeste kui naiste arvestuses - keskmine nädalas töötatud tundide arv on 37,9, mis jääb kahe tunniga alla seadusega määratud täistööajanormile. Tundide arvu toovad alla töötavad pensionärid ning osalise tööajaga inimesed.
"Tööaeg ja selle pikkus mõjutab meid kõiki. Selge on see, et magamise kõrval võtabki vähemalt tööpäevadel töötamine enam aega päevast. Samuti on meie tööaeg see, mis paljuski määrab kogu meie muu tegevuse päevas ja nädalas. Tavaliselt võtavad ületunnid aega vähemaks mitte une vaid ikkagi vaba aja ning puhkuse arvelt," selgitab Statistikaameti analüütik Yngve Rosenblad.
Rosenblad lisas, et tööaeg on enamasti inimestel ikka kaheksast viieni, ehk siis 38 protsenti inimestest alustab tööd kell kaheksa ning 39 protsenti mõne tunni jooksul peale seda. Kell viis "viskab pastaka nurka" 24 protsenti inimestest, hilisem tööajalõpp on 39 protsendil töötajatest.
"Kõige kindlam aeg leida inimene töölt on kell 11 päeval, kui on töölolemise tippaeg, tööl paikneb 71 protsenti töötajatest," lisas Rosenblad.
Iga kahekümnes töötab vabatahtlikuna
Statistikast selgub ka, et vaid viis protsenti eestlastest tegi aastatel 2009 kuni 2010 vabatahtliku tööd ning vaid kuus protsenti eestlastest on liitunud mõne vabatahliku MTÜga.
Kõige populaarsemad on vabatahtlikud tegevused "valgekraeliste" hulgas. Kõige enam tegutsevad vabatahtlikud kultuuriarenamisega seotud MTÜdes.
"Mittetulundusühingutega liituvad pigemini noored, kõrgema haridusega ning valgekrae ametit pidavad inimesed. Kahte MTÜsse korraga kuulusid pigem valgekraed," selgitas uuringu tulemusi Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.
