Üleujutusohtlikud krundid enam kaubaks ei lähe

Pindi Kinnisvara maade ja majade maakleri Madis Eelmaa sõnul on viimaste aastate suuremate üleujutuste käigus hakatud krundi valikul üha rohkem hindama asjaolu, et vihma- ja sulaveed maalapile püsima ei jääks.

„Aastaid tagasi ei pööratud sellistele „pisidetailidele“ tähelepanu, kuid tänavune suur sulavesi pani kevadised krundiostjad taas hoolikamalt kontrollima, ega vesi krundile pidama jää,“ räägib Eelmaa. „Õnnetumad näited tänavusest on ehk Peetri küla ja Oru Kodu, kus kodud olid sõna otseses mõttes ligipääsmatud. Ja on imetlusväärne, millise täpsusega osati vanasti taludele asukohti otsida – vaid harva tehti sarnaseid vigu, kui nüüdisajal.“

Kuidas aga kuival ajal kontrollida krundi nn veekindlust?

Esimene ja väga tõhus lahendus on suhtlemine naabritega. Piirkonnas elavad inimesed teavad täpselt, kuhu sula- ja vihmaperioodil järved tekivad.

Teiseks tasub vähemalt ühe korra külastada välja valitud krunti vihmasaju ajal. See annab mingigi ülevaate, kuidas ja kuhu loigud tekivad ning kui kiirelt kaovad.

Loomulikult on oluline, et vesisemal pinnasel oneks ka korralik drenaaž, igal juhul tuleb üle kontrollida, et see reaalselt ka töötaks ning oleks paigaldatud spetsialistide poolt.

„Elust enesest on näide, kus kaks kõrvuti asetsevat arendusprojekti Tallinna piiril on veepidavuse poolest kui öö ja päev – põllupealne, kerge kalde peal asetsev arendusprojekt on ka suurima vihmaga kuiv, selle taga paiknevatele kõrghaljastusega kruntidele saab vihmaga ligi aga ainult kummikutega. Iseäranis irooniliseks muudab näite asjaolu, et põllutükkidel pole drenaaži vajagi, metsatukas paikneval arendusel on teedealune veetorustik olemas, kuid valesti ehitatud ja seetõttu ilma igasuguse kasutegurita,“ kirjeldab Eelmaa.

Et oma vesist krunti müüa, peavad omanikud vähemalt välja mõtlema tulevase potentsiaalse lahenduse – viimaste uleujutuste valguses ostjad vähemaga ei lepi.