Ülevaade: Eesti kannatused jätkuvad järgmise aasta teise pooleni
Eesti majandus läks eelmisel aastal järsku langusse. Võrreldes eelnenud aastaga hakkas majandus kokku tõmbuma juba teises kvartalis.
Jaemüügikäive ja tööstustoodang vähenevad, samuti toodang peamistes ekspordiharudes – välja arvatud elektroonikatooted.
Majapidamiste ja ettevõtete usaldus majanduse vastu on rekordmadal ning toomise ja tarbimise väljavaated on ülimalt nõrgad.
Et prognooside kohaselt jätkub USA-st alguse saanud maailmamajanduse jahtumine ka suurema osa 2010. aastast, oodatakse erakordselt keerukat väliskeskkonda. Eesti suurimate väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandustelt oodatakse sel aastal samuti kokkutõmbumist, niisiis halvenevad Eesti ekspordiväljavaated märgatavalt.
Nordea ootab 2009. aastal umbes 4,5 protsendilist SKP langust, mis on märksa rohkem kui 2008. aastal.
Eluasemehindade korrektsioon jätkub tõenäoliselt kogu 2009. aasta jooksul ning oodata on investeeringute mahu järsku langust.
Eraisikute tarbimiskulutusi vähendab veelgi töötuse määra kasv. Eesti majandus ei hakka uuesti kasvama enne, kui ekspordinõudlus taastub ning see ei toimu enne 2010. aasta teist poolt.
Inflatsiooni tipp, 11 protsenti, jõudis kätte eelmise suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes.
Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. Praegune inflatsioonitase on kaheksa protsendi ringis ning majanduslanguse süvenedes ning palgakasvu pidurdudes tööturu madalseisu tõttu ootab Nordea inflatsiooni kiiret aeglustumist.
Töötusemäär tõuseb analüütikute hinnangul sel aastal 8,5 ja järgmisel aastal 9,5 protsendile.
Vaatamata eelarvekärbetele ja maksude alandamise edasi lükkamisele prognoositakse eelarvepuudujäägi suurenemist, sest majanduslangus vähendab maksutulusid. Riigi rahandus on panga hinnagul siiski üsna heas seisus, sest Eestil puudub praktiliselt riigivõlg ning edukate aastate jooksul on akumuleeritud üsna suured reservid, mis ulatuvad umbes kümne protsendini SKP-st.
