ÜLEVAADE | Euroala majanduse olukord läheb tuleval aastal kehvemaks

 (15)
e-Golfi eletriautod Volkswageni tehases Dresdenis.
e-Golfi eletriautod Volkswageni tehases Dresdenis.Foto: Scanpix/ FABRIZIO BENSCH, REUTERS

Euroala majandus jätkab aeglustumist ka järgmisel aastal ehk juba kolmandat aastat järjest, selgub Briti majanduslehe Financial Times analüütikute seas läbi viidud küsitlusest.

Analüütikute sõnutsi hoiab majanduskasvu tagasi poliitiline ebastabiilsus, kaubanduspinged ja autotööstuse probleemid.

Euroopa Keskpanga prognooside kohaselt kasvab euroala majandus 2020. aastal 1,1 protsenti. Sel aastal oodatakse 1,2-protsendilist kasvu. Mullu kasvas euroala majandus 1,8% ning 2017. aastal 2,4%.

Kuid Financial Timesi küsitletud 34 analüütikut olid keskpangast pessimistlikumad ning arvavad, et selle aasta kasv jääb alla 1% taseme- see oleks euroala viimase seitsme aasta kõige kesisem kasv. Analüütikute prognoosid varieerusid põige pessimistlikumast nullkasvust kuni kõige optimistlikuma 1,5 protsendini.

Edasine euroala majanduse aeglustumine avaldab Euroopa Keskpanga uuele presidendile Christine Lagarde’ile survet rahapoliitika edasiseks lõdvendamiseks.
Samuti kutsub see tugevama finantspositsiooniga riikide nagu Saksamaa ja Holland valitsusi fiskaalturgutustega alustama.

Seotud lood:

Euroopa Keskpank süstis majandusse arvestatava koguse odavat raha septembris, kui aeglustuvale majanduskasvule ning inflatsioonile reageeringuna langetati intressimäärasid veelgi negatiivsemaks ning taasalustati 2,6 triljoni euro mahus võlakirjaostu programmi.

Majandusleht märgib, et tavatul rahapoliitikal on negatiivsed kõrvalmõjud ning osa analüütikuid kardavad, et keskpangal ei ole enam vahendeid edasise aeglustumisega võitlemiseks. Nii usub suurem osa analüütikutest, et vaatamata nõrgenevale majandusele ei lõdvenda keskpank rahapoliitikat ning ka Saksamaa tõenäoliselt eelarveturgutusteks survet ei avalda.

34st küsitletud analüütikust arvas vaid üheksa, et intressimäärasid aasta jooksul veel langetatakse. 24 arvab, et muutusi intressimäärades ei tule ning üks analüütik prognoosis, et keskpank tõstab intressimäärasid.

Pooled analüütikutest usuvad, et keskpank jätkab igas kuus 20 miljardi euro eest võlakirjade ostmist kogu aasta vältel. Kümme analüütikud arvab, et programmi kas vähendatakse või see lõpetatakse ning kuus analüütikut prognoosib, et võlakirjaostuprogrammi laiendatakse.

Londoni ärikooli majandusprofessor Lucrezia Reichlin toob euroala majanduse suurima riskina välja kaubandusega seotud riskid nii USA ja Hiina suhete kui ka Brexitiga seoses. Samuti võivad tema sõnul probleeme tekitada Itaalia poliitilised riskid.