ÜLEVAADE | Hammas ei hakka Tallinna korterile peale? Need on Harjumaa kinnisvarapärlid, hinnatud elupaigad, mida kaaluda

 (140)
Saue.
Saue.Foto: MARIS TOMBA, Марис Томба

Harjumaal on mitmeid alevikke ja linnu, mida kinnisvaraomanikud väärtustavad ning paljud neist on sedavõrd Tallinnaga kokku kasvanud, et ei tule meeldegi, et tegemist ei ole pealinnaga.

Kuna eluasemete hinnad Tallinnas tõusevad ning elamispinna ostmine ei ole pealinnas paljudele enam taskukohane või vähemalt ei ole võimalik osta korterit soovitud piirkonda, siis vaadatakse üha rohkem linnast väljapoole. Kohtadesse, mis ei ole linnast kaugel ning kus elukeskkond on paremgi.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman toob välja Tallinna ümbruses asuvad kohad, mida inimesed hindavad, kus tehinguaktiivsus on kõrge ning ka hinnatasemed kerkinud. „Oma olemuselt on need n-ö Tallinna pikendused," tõdeb ta.

Need nö „avastatud pärlid" olid 10-20 aastat tagasi peidetud objektid, mis tundusid põlisele tallinlasele vastuvõetamatud, sest asusid kaugel ning sageli olid nende kohtadega seotud teatud stereotüübid.

Saku

Ülikõrgelt hinnatud elupiirkond koos väga hea infrastruktuuriga. Paarkümmend aastat tagasi peeti Sakut aga lihtsalt mingiks asulaks, kus on mõisahoone ja õlletehas.

Seotud lood:

Täna on Sakus tehtud erinevaid kinnisvaraarendusi ning Saku elanik ütleb küll uhkelt, et elab Sakus. Kinnisvaraturu mõistes on Saku nii tugevalt Tallinna tõmbetuules, et see, kas pead sõitma mõned kilomeetrid mööda maanteed või mitte, ei mängi rolli. Tegelikult on Saku nö Suur-Tallinna osa.

Saue

Kunagi seostati Sauet tugevalt tööstuslinnaga. Näiteks tegutses seal Paulig.

Nagu kõik teised väikesed pärliasumid on ka Saue omas rütmis hingav organism. Samas on Saue Suur-Tallinna osa, kus elanike ning pealinna vahel on tugev seos. Olgu see tööalane või käivad lapsed Tallinnas koolis. Sauele kolivad ka paljud Tallinna elanikud, sest kui on valida, kas ostad Sauel 3-toalise või Tallinnas 2-toalise kuskile magalarajooni, siis sageli valitakse Saue. Eluline manööver võib inimesele praktilise poole pealt kasu tuua, sest mitte kõik töökohad pole enam Tallinna kesklinnas. Kui su töökoht on näiteks Mustamäel siis pole vahet, kas sõidad sinna Lasnamäelt või Sauelt. Tegelikult muidugi on vahe: Sauelt jõuad kiiremini kohale.

Rääkimata sellest, kui töökoht asub Tallinna linna ääres, näiteks Tänassilma tööstuspargis. Nii on võimalus kolida oma töökoha kõrvale ja sellega säästa aastas sadu mõttetuid ummikus istutud tunde.

Laagri

Täielikult Tallinnaga kokku sulanud asum. Mõned Tallinna soodustused kaovad siin küll ära (nt roheline kaart), aga muus osas ei ole vahet, kas elad Laagris või Nõmmel. Mõni kilomeeter ummikuvaba teed sõita pole enam mingi ajakulu.

Keila

Keila on päris suur linn ja näiliselt tundub Tallinnast kaugel olevat. Samas on tegemist väga huvitava ökosüsteemiga. Üha rohkem ja rohkem tehakse erinevaid kinnisvaararendusi: ridamaju ja kortermaju. Lõviosa Keila inimestest on Tallinnaga seotud. Mugav ja kiire rongiühendus ja ka autoga pääseb linna kiiresti - see kõik on inimestele meeldima hakanud.

Sarnaselt teistele piirkondadele on seal heas mõttes väikelinlik kokkuhoidev kogukond. Keila on küll nii suur, et kõik kõiki ei tunne ja tänaval ei tereta, aga seal on tugev ühtehoidev fännklubi. Paljud Keila inimesed ütlevad, et ei kujuta enam ette, et nad elaksid Tallinnas. Kui terve päeva rapsid tänases infoühiskonnas: istud arvutis, räägid telefoniga, suhtled kontoris kümnete inimestega ning talud liiklusmüra, siis õhtul koju jõudes tahad rahu ja vaikust. Tahad koduuksest välja astuda ja jalutades vaikust nautida. Et jalutamine ei piirduks kolme paneelmaja vahelise hektarilise pargiplatsiga, vaid kogu keskkond alates õhust on puhas, rahulik, turvaline.

Tabasalu

Taas Tallinnaga täielikult kokku sulanud paik. Rannamõisa tee on sisuliselt täiesti täis arendatud. Tabasallu sõites ei saa sa isegi aru, et vahepeal Tallinnast välja liigud. Infrastruktuur on nii hea, et Tabasallu sõit on sama, mis teise linnaosasse minek.

Peetri

Peetri on ehe näide sellest, kuidas üks linna külje all olnud väikene paarisaja elanikuga küla on kasvanud tuhandete elanikega alevikuks. Peetrisse sõites ei saagi aru, et liigume Tallinnast välja. Peetri on kõige ehedam näide ka sellest, kuidas infrastruktuur inimestega kaasa tuleb. Varem ei olnud piirkonnas koole ega lasteaedu, poode ega muid inimesi meelitavaid kohti. Linnaga pidas ühendust üks mööda Vana-Tartu maanteed liikuv bussikene. Ülejäänud liiklus käis mööda suurt Tartu maanteed.

Omakorda hakkavad kokku sulama Peetri ja Järveküla. Ehitatud on Selver, toimivad uued ühistranspordiliinid. Piirkond areneb nii intensiivselt, et kinnisvaraostja jaoks ei ole enam vahet, kas on Tallinn või mitte. Pigem peetakse Peetrit parajalt hinnalisemaks piirkonnaks kui nii mõndagi Tallinna magalarajooni. Seda näitab ka hinnatase. Kuna Peetris vana põlvkonna elanikke ei olnudki, on seal väga ühtlane sotsiaalne läbilõige. See on perede elupaik. Ülisuureks trumbiks on Tallinna kesklinna lähedus.

Ülemiste ristmiku arendus vähendas ummikutes istumise aega nii märkimisväärselt, et ei saagi aru, et oled Tallinna linnast väljas.

Jüri

Jürisse jõudmiseks peab Peetrist mööda kiirteed mõned kilomeetrid Tartu suunas edasi sõitma. Kui seda teekonda minutites lugeda, on see aga olematu. Tallinna kesklinnast distantsilt palju lähemal asuvale Mustamäele ei saa tingimata kiiremini.

Jüriga on väga hea ühistranspordiühendus.

Loo

Tallinnast ida pool Soomani sõnul välja arenenud väikeseid atraktiivseid asumeid ei ole. On Loo, aga see ei ole Soomani sõnul ei täiesti peidus ega ka avastatud koht.

Loo on imeilus paik, kus on ka palju erinevaid võimalusi ajaveetmiseks. Infrastruktuur korras ning Lool on ka gümnaasium. On küll hinnatud elupiirkond, aga Saku ja Keilaga seda võrrelda ei saa.

Maardu linn

Sellest on väga vähe räägitud, aga tegemist on Tallinna külje all asuva Eesti suuruselt 7.- 8. kohal oleva 15 000 elanikuga linnaga. Ei ole eesti keelt kõnelevate inimeste seas atraktiivne koht, aga seal on oma väga tugev kogukond. Maardu kinnisvara seisukohast tuleb rääkida eelkõige Kallavere linnaosast. Linnaosa on korda tehtud, infrastruktuur korras ning hea bussiühendus Tallinnaga. Atraktiivsus sõltub palju sellest, kus inimesed töötavad. Kui töötad Tallinna kesklinnas, võtab ühistranspordiga sõit kauem aega, sest buss teeb palju peatusi suvilarajoonides.

Maardu on vene keelt kõnelevate elanike seas tuntud elurajoon. Aastakümneid tagasi peeti Maardut autsaideriks, ebaturvaliseks ja pigem madala elatustasemega inimeste pesitsuskohaks. Täna on seal elu palju paremaks läinud. Ümbrus areneb kiiresti. Seal on erinevaid elurajoone alates Muugast ja lõpetades Saviranna ja Uuskülaga. Tallinnast idas ongi Maardu ja selle ümbrus vene keelt kõnelevale inimesele arvestatav alternatiiv. Nagu iga eesti keelt kõnelev inimene ei taha minna elama Sakku või Sauele, nii ei taha mitte iga vene keelt kõnelev inimene Maardusse minna. Aga kinnisvarasektori mõistes on Maardu tugevalt kaardi peal. Tema suurus, infrastruktuur ja Tallinna linna lähedus on sellised, et Maardu eksistentsi ignoreerida oleks rumalus.

Viimsi poolsaar

Nii tuntud piirkond, et sellest justkui ei olegi mitte midagi rääkida. Viimsi poolsaar eesotsas Haabneemega oli juba nõukogude ajal hinnatud ja ihaldatud Tallinna väline elukoht. Areng on jätkunud. Probleemiks on küll see, et kui tahad hommikul 8-9 vahel Tallinnasse sõita, võib see aega võtta. Kuid nõudlus elupaiga järele on püsima jäänud. Ja enam ei räägi me Haabneeme alevikust, vaid tervest poolsaarest.

Väga suure arengu on teinud ka Viimsi poolsaare idapool paiknevad alad.