Reformierakonna ettepanekud:
Reformierakonna juht Kaja Kallas seletas täna, et nende esitatud muudatusettepanekute põhimõte on see, et jätta tegemata kõik asjad, mis pole otseselt seotud koroonakriisi lahendamisega ja selle arvelt turgutada neid meetmeid, mis otseselt aitavad kriisi leevendada.
Seega esimese asjana kärbiksid Reformireakonna ettepanekud Maaelu arendamise sihtasutusele käenduste ja laenude andmiseks eraldatud vahendeid 140 miljoni euro võrra valitsuse soovitud 200 miljonilt. Nende ettepanekul suunataks vabanev raha Kredexisse, kus loodaks FIE-dele ja väikeetevõtetele sobiv likviidsuslaenu andmise võimalus.
Reformierakond põhjendab, et Maaelu sihtasutuses tahetakse praeguste summadega luua hoopis maakapitali, mis aga pole kriisimeede. Kõik ettevõtted saaksid kasutada Kredexi meetmeid, sõltumata, kas nad asuvad maal või linnas.
„Kredexis saavad leevendusmeetmeid kasutada kõik ettevõtted ühtemoodi ja ligipääs oleks ühesugune olenemata ettevõtte asukohast. Sealhulgas maapiirkondade ettevõtted, mis ei tegutse põllumajanduses, kalanduses või metsanduses, saavad tuge Kredexist samadel tingimustel mujal asuvate ettevõtetega. Ettevõtetel on niimoodi lihtsam aru saada, kuhu pöörduda,“ leiab Reformierakond.
Teiseks soovib Reformierakond ära jätta valitsuse soovitud aktsiisilangetused. Selle arvelt tahetakse tõsta mitmeid toetusi. Näiteks kahekordistada EAS-i kaudu plaanitavaid väikeettevõtete ja turismisektori toetussummasid – praegu valitsuse pakutud 35 miljonile eurole teist sama palju otsa panna. Aktsiiside pealt tahetakse suunata raha juurde ka kriisist kõige enam räsitud piirkondade (Saaremaa ja võibolla ka Ida-Virumaa) reservfondi. Praegu on valitsus sinna eraldanud 80 miljionit, Reformierakond paneks juurde 42,1 miljonit.
Refomierakond tahab tagasi keerata ka valitsuse plaani II penisonisamba sissemaksete peatamiseks kriisi tõttu. „See on koroonakriisis ebamõistlik kärpemeede. Tulude alalaekumist ja kriisimeetmeid on otstarbekaim rahastada pikaajaliste riigivõlakirjade kaudu või kriisi lahendamisega otseselt ja kaudselt mitteseotud kulude kärpimisega. Kogumispensioni maksete peatamine ei aita kompenseerida ettevõtete või töö kaotanud inimeste poolt kriisi tõttu kaotatud tulu, sest sissemaksete peatamine ei jätaks töökoha kaotanud inimestele rohkem töötasu kätte,“ põhjendavad nad. „Aktsiaturgude languse ajal sissemaksete peatamine riigi poolt pensioni II sambasse vähendaks oluliselt kõigi II samba fondide tootlust ja toob kaasa madalama pensioni tulevikus. Kõige enam kaotaks sissemaksete peatamisest noored inimesed, kelle kogumisperiood on veel pikk ja kellelt võetaks võimalus pikaajaliselt kogunevast tootlusest osa saada,“ lisatakse veel.
