ÜLEVAADE | Kuhu tahaksid riigikogulased lisaeelarves raha juurde panna, kellelt kamaluga ära võtta?

Valitsuse poolt riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõule sai tänaseks esitada riigikogus muudatusettepanekuid. Kokku laekus neid neli. Põhjalikumad muudatusettepanekud esitasid Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonid. Lisaks käisid oma parandused välja kaks riigikogu liiget – Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev. Allpool on seletatud, mida ettepanekud endas sisaldavad.

Reformierakonna ettepanekud:

Reformierakonna juht Kaja Kallas seletas täna, et nende esitatud muudatusettepanekute põhimõte on see, et jätta tegemata kõik asjad, mis pole otseselt seotud koroonakriisi lahendamisega ja selle arvelt turgutada neid meetmeid, mis otseselt aitavad kriisi leevendada.

Seega esimese asjana kärbiksid Reformireakonna ettepanekud Maaelu arendamise sihtasutusele käenduste ja laenude andmiseks eraldatud vahendeid 140 miljoni euro võrra valitsuse soovitud 200 miljonilt. Nende ettepanekul suunataks vabanev raha Kredexisse, kus loodaks FIE-dele ja väikeetevõtetele sobiv likviidsuslaenu andmise võimalus.

Reformierakond põhjendab, et Maaelu sihtasutuses tahetakse praeguste summadega luua hoopis maakapitali, mis aga pole kriisimeede. Kõik ettevõtted saaksid kasutada Kredexi meetmeid, sõltumata, kas nad asuvad maal või linnas.

„Kredexis saavad leevendusmeetmeid kasutada kõik ettevõtted ühtemoodi ja ligipääs oleks ühesugune olenemata ettevõtte asukohast. Sealhulgas maapiirkondade ettevõtted, mis ei tegutse põllumajanduses, kalanduses või metsanduses, saavad tuge Kredexist samadel tingimustel mujal asuvate ettevõtetega. Ettevõtetel on niimoodi lihtsam aru saada, kuhu pöörduda,“ leiab Reformierakond.

Teiseks soovib Reformierakond ära jätta valitsuse soovitud aktsiisilangetused. Selle arvelt tahetakse tõsta mitmeid toetusi. Näiteks kahekordistada EAS-i kaudu plaanitavaid väikeettevõtete ja turismisektori toetussummasid – praegu valitsuse pakutud 35 miljonile eurole teist sama palju otsa panna. Aktsiiside pealt tahetakse suunata raha juurde ka kriisist kõige enam räsitud piirkondade (Saaremaa ja võibolla ka Ida-Virumaa) reservfondi. Praegu on valitsus sinna eraldanud 80 miljionit, Reformierakond paneks juurde 42,1 miljonit.

Refomierakond tahab tagasi keerata ka valitsuse plaani II penisonisamba sissemaksete peatamiseks kriisi tõttu. „See on koroonakriisis ebamõistlik kärpemeede. Tulude alalaekumist ja kriisimeetmeid on otstarbekaim rahastada pikaajaliste riigivõlakirjade kaudu või kriisi lahendamisega otseselt ja kaudselt mitteseotud kulude kärpimisega. Kogumispensioni maksete peatamine ei aita kompenseerida ettevõtete või töö kaotanud inimeste poolt kriisi tõttu kaotatud tulu, sest sissemaksete peatamine ei jätaks töökoha kaotanud inimestele rohkem töötasu kätte,“ põhjendavad nad. „Aktsiaturgude languse ajal sissemaksete peatamine riigi poolt pensioni II sambasse vähendaks oluliselt kõigi II samba fondide tootlust ja toob kaasa madalama pensioni tulevikus. Kõige enam kaotaks sissemaksete peatamisest noored inimesed, kelle kogumisperiood on veel pikk ja kellelt võetaks võimalus pikaajaliselt kogunevast tootlusest osa saada,“ lisatakse veel.

Ja lisaks tahab Reformierakond eelarvele lisada läbipaistvuse nõuded, et hiigelsuurte summade kulutamise kohta põhjalikult aru antaks. Nii tuleks nende muudatuste järgi valitsusel esitada eriolukorra lahendamise ja selle mõju leevendamise kohta igakuine aruanne riigikogule ning avaldada ettevõtete nimed, kes toetusi saavad.

Viimaks nõuab Reformierakonna üks parandus ka seda, et valitsus esitaks juba mai keskel riigikogule selle aasta riigieelarve kulude vähendamise ettepanekud, ehk kärpeplaani.

Sotsiaaldemokraatide ettepanekud

Sotsid on esitanud neli suuremat ettepanekut. Esiteks tahavad nad eelarvest leida 30 miljonit eurot, et hakata toetama hooldekodu koha maksumust pensionäridele – riik maksaks toetust nii et mitte ükski hooldekodu elanik ei peaks üle 90% oma penisonist koha eest ära maksma.

Teiseks pakuvad sotsid välja, et pered saaksid eriolukorra tõttu kodukooli sisseseadmise tõttu tekkinud muudatuste hüvitamiseks 500 eurot koolis koiva lapse kohta. „Muudatuse eesmärk on maksta kõigile kooliealiste lastega peredele koduõppe toetust 500 eurot lapse kohta, hüvitamaks neile koduõppele üleminekuga kaasnenud täiendavaid kulutusi elektroonikakaupadele ja kaugõppeks vajalikele töövahenditele,“ seletavad sotsid.

Kolmandaks maksaksid sotsid sel aastal erakorraliselt ka teist korda üksi elava pensionäri toetust. Selleks kuluks 9,1 miljonit eurot. „Sellega kompenseeritakse eriti haavatavas olukorras olevatele pensionäridele lisakulud, mis tekkisid pandeemiaga kaasnenud liikumispiirangute tõttu (näiteks toidu ja ravimite kullerteenus),“ märgivad ettepaneku autorid.

Lisaks sooviksid sotsid anda töötukassale 20 miljonit eurot juurde, et laiendada palgatoetuse maksmist neile, kellele see praegu ei laiene. „Eriolukorra ja kriisi tõttu on paljud inimesed on kaotanud töö või sissetuleku. Senistest meetmest jäävad põhjendamatult välja käsunduslepingu ja töövõtulepinguga töötajad, kuigi nende sissetulekutelt on makstud töötuskindlustusmakset. Samuti ei hüvitata saamata jäänud töötasu inimestele, kelle sissetulekute pealt ei ole küll töötuskindlustusmakset makstud, aga kes on riigile maksnud tulu- ja sotsiaalmaksu (nt äriühingu juhatuse liikmed, kes on saanud juhatuse liikme tasu ja FIE-d). Muudatusega makstakse ka neile riigi poolt hüvitist, kuid seda makstakse madalamas määras (50% keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid brutosummana mitte rohkem kui 1000 eurot kalendrikuu kohta).“

Aivar Sõerd ettepanek

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd on teinud ettepaneku, et ministeeriumid peaksid siiski kohe hakkama oma kulusid kärpima, mitte jääma ootama järgmisi lisaeelarveid või hoopis järgmist aastat.

Sõerdi mõtte järgi peaksid ministeeriumid vähendama oma majanduskulusid 1% võrra, välja arvatud neid, mis on seotud otseselt viirusepuhangu vastu võitlemisega. Sõerd selgitab, et see on õiglane, kuna ministeeriumid hakkavad ka kasu saama näiteks valitsuse plaanitud aktsiisilangetustelt, seal on ära jäänud suured üritused ja samuti pole enam kalleid lähetuskulusid välismaale.

Vabanenud raha suunaks Sõerd Kredexisse ettevõtete toetusmeetmetesse.

Mart Võrklaeva ettepanek

Riigikogulane on teinud 100 miljonit eurot väärt muudatusettepaneku. See tähendab, et ta soovib, et riik võtaks praegu just nii palju odavat laenu ja aitaks seda edasi laenata omavalitsustele. Ta põhjendab, et kui riik saab laenu ikka veel väga soodsalt, siis omavalitsustelt küsitakse juba varasemalt suuremaid laenuintresse.