Ülevaade: kui palju kompenseerib riik keskmise palga teenijale, kes jätkab teise samba maksetega

 (61)
Ülevaade: kui palju kompenseerib riik keskmise palga teenijale, kes jätkab teise samba maksetega
Foto: Oliver Tsupsman

Riik peatas 1. juulist teise pensionisambasse tehtavad neljaprotsendilised sissemaksed ja oktoobrist on pensionikogujatel võimalus peatada oma kaheprotsendilised maksed.

Kui pensionikoguja otsustab sügisel jätkata teise samba sissemakseid, siis kompenseerib riik alates 1. juulist kuni järgmise aasta septembrini tegemata jäänud maksed aastatel 2023-2024. Inimestele, kes oma sissemaksed peatavad, saavad kompensatsiooni viie kuu eest.

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla tõi välja, et 1500-eurost palka teeniva inimese jaoks oleks riigipoolne kompensatsioon vähemalt 840 eurot. Selle isiku enda kaheprotsendilistest sissemaksetest koguneks 14 kuu jooksul 420 eurot. Seega lisanduks pensionisambasse selle perioodi eest lõpuks vähemalt 1260 eurot.

Kui pensionikoguja otsustab oktoobris sissemaksed peatada, siis see jõustuks detsembris. Ta saaks viie kuu eest riigilt kompensatsiooniks 300 ja tema enda sissemaksetest koguneks 150 ehk kokku 450 eurot.

Tamla tõi võrdluse 2009. aastaga, mil peatati samuti teise samba maksed 1,5 aastaks. Kui võtta näitena toona keskmist palka teeninud isik, kes oli teise sambaga liitunud selle loomise ajal ja kelle pensionivara oli Swedbankis, siis maksed peatanud inimesel on nüüdseks kogunenud 11 700 eurot. Maksetega jätkanud pensionikogujal on aga tänaseks kogutud 13 200 eurot.

Kui eeldada, et pensionifondid näitavad järgmise kümne aasta jooksul sama suurt tootlust kui eelmise kümnendi jooksul, siis on keskmist palka teeniva ja tänavu oktoobris makseid jätkava isiku pensionivara 2030. aastal 1240 euro võrra suurem kui isikul, kes sissemaksed peatab.