Senised kallid ja eksklusiivsed kangad, mis tehtud näiteks kašmiirist, ei huvita enam stiiliteadlikku ostjat.

Vikunjaks kutsutakse kõrgel Andide mäestikus elava kaamelite sugukonna pisimat esindajat, kelle vill on parema kvaliteediga ja kergem kui kašmiir. Loom on Peruus väga hinnatud ning riik on võtnud vikunjad oma kaitse alla.

Kohalike elanike püüded vikunjat kodustada ei ole vilja kandnud, ekspertide arvates rikuks see samm looma imeilusa kuldkollase villa omadusi. Arvatakse, et villa kvaliteet ei olene mitte ainult vikunjade elukeskkonna kõrgusest, vaid ka taimestikust, millest nad toituvad ning mis kasvab ainult Andide kõrgemates osades.

Hinnatud villast valmistatud vicuna meetri hind on 940?5000 Inglise naela (umbes 23 500 ? 125 000 krooni). See on praegu maailma kalleim kangamaterjal.

Vikunja villa kiu läbimõõt on 12 mikronit. Võrreldes kašmiiri 15 ja meriino villa 18 mikroniga, on see tõesti väga peen tulemus. Täiskasvanud loomalt saab iga kahe aasta tagant umbes 1,1 kilogrammi villa. Kašmiiri kitsed ning meriino lambad annavad villa igal aastal, ühe kilogrammi ümber. Ei ole siis põhjust imestada, et vikunja toorvilla hind on ligikaudu 500 dollarit (6000 Eesti krooni) kilo, millest ligi 40 protsenti läheb puhastusprotsessis kaotsi. Selgituseks, ühele mantlile kulub 25?30 vikunja villa.

Ammu kasutusel

Vikunja villast valmistati rõivaid juba 16. sajandil. 1976. aastal kuulutati loom väljasuremisohus olevaks ning kogu temaga seotud äri keelustati kuni aastani 1987. Sellest ajast on vikunja villaga äritsemine lubatud, kuid ainult range riikliku kontrolli all. Nüüd peavad vikunja villa vahendajad arvet iga toote üle, mis nad müüvad.

Vicunast valmistatud rõivaid on maailmas vähe. Itaalia luksuskanga tootja Loro Piana alustas hiljuti meestesviitrite tegemist vicunast, kuid seda ainult eritellimuste alusel. Vicunast valmistatud rõivaste hind on soolane ? 1700 Inglise naela (umbes 42 500 Eesti krooni).